Maikuu kokkuvõte on valminud. Suve eelsel kuul said nii alg- kui põhikooli õpilased proovile panna enda ujumisoskused. Toimusid Eesti meistrivõistlused, kus võitjad said kaela säravad EOK 100 sünnipäeva hõngulised medalid. Kregor Zirk osales kõrgetasemelisel Mare Nostrumi tuuril, kus ta võitis nii kulda kui hõbedat. Need on ainult üksikud teemad, mida sel kuul korda saadeti. Loe pikemat kokkuvõtet nüüd!
Terve maikuu vältel oli võimalik osaleda kõikidel alg- ja põhikoolide klassidel üle Eesti “Parima ujumisoskusega klassi” 2023. aasta kampaanias, mille peaauhinnaks oli ujumine koos Kregor Zirkiga. Loe kokkuvõtet kampaaniast: SIIN
Kujundujujatel on nüüd värske nimekiri kohtunikest, kuhu kuulub 11 edukalt kursuse ja eksami läbinud liiget. Loe rohkem Kujundujujate kohtunike nimekiri
Kiire Ujumise Sõprade klubi ootab uusi liitujaid. Rohkem infot Toni Meijel (toni@swimming.ee) Silver Hein (goswim@goswim.ee) Kiire Ujumise Sõprade klubi
11.-13. mail toimusid 104. Eesti meistrivõistlused, mille raames sai esikolmik erilised EOK 100 sünnipäeva hõngulised medalid. Lisaks tunnustati EOK 100 teenetemärkide ja tänukirjade saajaid.
Säravamad tulemused EMV: Kalevi Ujumiskooli naiskond ujus uue Eesti rekordi 4×100 m kombineeritud teateujumises, Emily-Pärli Jäärats (Audentese Spordiklubi) ujus uue tüdrukute tipptulemuse 100 m seliliujumises.
Pikemad kokkuvõtted päevade kaupa: esimene päev, teine päev, kolmas päev
13.-15. mail toimus Prantsusmaal kõrgetasemeline Mare Nostrumi tuur 1. etapp, kus Kregor Zirki parimaks tulemuseks oli 2. koht 400 m vabaujumise. Loe rohkem Mare Nostrum / Prantsusmaa
Teine etapp Barcelonas leidis aset 17.-18. mail, kus vette hüppas lisaks Kregor Zirkile ka Armin Evert Lelle. Kregor Zirki parimaks tulemuseks oli 200 m vabalt 7. koht. Loe rohkem: Mare Nostrum / Hispaania
20.-21. mail toimus Monacos kolmas Mare Nostrumi etapp, kus Kregor võitis nii kuld- kui hõbemedali. Loe rohkem: Mare Nostrum / Monaco
Kujundujujad käisid 12.-14. mail Luksemburgis 30. Synchro Cup võistlusel, kus tagasi koju saabuti mitmete medalitega. Loe rohkem SIIT
Tartus, Aura Veekeskuses toimusid 20.-21. mail 38. SELLI tudengimängude ujumisvõistlused, kus eestlaste kaela riputati kokku 10 medalit. Kellele riputati medalid kaela, saad teada kui loed rohkem SIIT
Intervjuu Kregor Zirkiga Ujumine ja ujumiseoskus
Intervjuu Alex Ahtiaineniga Tamsalu basseinist Eesti rekordite purustajaks
Egle Salu (Wiru Swim) täitis Bratislavas Orca Cup 2023 võistlustel 100 m rinnuliujumises juunioride Euroopa meistrivõistluste normi tulemusega 1:11,32
Sünnipäevalised:Viive Nõu 75 Ester Sillaste 80, Elvria Mikk 90, Ivi Kaseoja 90
Ujumise algõpetuses toimunud koolitused:
Tulevased koolitused leitavad SIIT
Juhatuse koosolekud:
Treenerite kogu koosolek:
Parima ujumisoskusega klassi kampaania on selleks aastaks läbi. Üle 160 klassi rohkem kui 2800 õpilasega proovis läbida ujumisoskuse testi. Suur-suur tänu kõikidele õpilastele ja õpetajatele, te olete väga tublid!
Palju õnne kõikidele loosimiste võitjatele:
Kalev Spa Veekeskuse kinkekaardi võitis Avatud kooli 4V klass.
Kadarbiku mahlad võitsid Saku Gümnaasiumi 3B klass ja Kindluse kooli 6 klass.
Viljandi Jakobsoni Kooli 2C klass võitis tasuta pääsmed Terviseparadiisi veekeskusesse.
Külastuse Super Skyparki võitis Rocca al Mare 5B klass.
Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumisse läheb aga Tartu Karlova kooli 2A klass.
Viimsi Spasse läheb Kadrina Keskkooli 5A klass! Palju õnne!
PEAAUHINNA – ühisujumine koos Eesti parima meesujuja Kregor Zirkiga ja kinkekaardid ProSwimilt, võitis Kuusalu kooli 3B klass. Ujumistund Kregoriga toimus 30. mail Kuusalu kooli basseinis ning oli igati vahva ja meeldejääv elamus nii lastele kui Kregorile.
Aitäh kõigile toetajatele ja suur tänu “Parima ujumisoskusega klass” kampaania patroonile Kregor Zirkile. Järgmisel aastal uue hooga, seniks saab hoolega harjutada!
Fotod: Kirsti Mäesepp
Alex Ahtiainen püstitas 21. aprillil Bergenis 100 m liblikujumises uue Eesti rekordi ajaga 52,18. Ajasime Alexiga veidi juttu tema ujujakarjääri algusest, enda motiveerimisest, tippu pürgimisest ja eesmärkidest.
Räägi oma ujujakarjääri algusest – millal, miks ja kus alustasid ujumisega?
Ujumise vastu hakkasin huvi tundma juba lasteaias, kui lasteaia rühmaga käisime ujumas ja sealt hakkaski mulle ujumine meeldima ja mulle meeldis vees olla. Üks huvitav hetk oli see, kui kõik teised lapsed olid juba veest välja tulnud, kes oli pesemas, kes juba riides, aga mina jäin endiselt vette, sest ma nautisin vees olemist. Pärast seda, kui läksin Tamsalus 2008. aastal kooli, siis mu ema küsis ühel päeval, et kas ma tahaksin hakata ujumistrennis käima. Kuna mulle meeldis vees olla, siis mõtlesin, et võiksin proovida ning seejärel läksime emaga Tamsalu Spordikeskusesse esimese treeneri Mare Järve juurde vestlusele ja nii hakkasingi ujumistrennis käima. 1. klassis käisin 3 korda nädalas ujumas, alatest 2. klassist juba 5 korda nädalas.
Mis oli Sinu esimene võistlus ja kuidas Sul seal läks? Palju Sul on meeles esimestest võistlustest, kus osalesid?
Minu esimene võistlus oli 2009. aastal Tamsalus, kus toimusid Lääne-Virumaa meistrivõistlused ja need võistlused läksid mul treeneri sõnul hästi. Eriti palju ma võistlustest ei mäleta, kuid mäletan seda, et võitsin oma vahetuse ning see pakkus palju rõõmu.
Millised on olnud suurimad raskused või takistused Sinu ujumiskarjääri jooksul ja kuidas Sa nendest üle oled saanud?
Ülikooli aastad on olnud kindlasti ühed raskemad. Otsustasin pärast Audentese Spordigümnaasiumi lõpetamist minna Tallinna Ülikooli kehakultuuri erialale õppima. Teadsin, et topeltkarjääri teha on keeruline juba Audenteses õppimise ajast, kuid otsustasin selle sammu ikkagi ette võtta. Ülikooli aastatel olid päevad väga pikad, kodust väljusin tihtipeale kell 6 hommikul ja tagasi jõudsin kell 9 õhtul. Vaimselt oli raske end kokku võtta, et pärast treeninguid õppida ja pärast raskeid eksameid treeningutes maksimaalselt keskenduda. Kindlasti aitas ülikooli aastatel toime tulemisele kaasa aja planeerimine ning positiivne mõtteviis. Teadsin, et õpingud toovad mulle kui sportlasele kasu, sest kehakultuuri eriala annab väga palju erialaseid teadmisi ning võimaldab neid sportlasena ka praktiseerida. Olen rahul, et läbisin ülikooli bakalaureuse õppekava nominaalajaga ja 13. juunil saan juba oma lõpudiplomi kätte.
Mis on siiamaani Sinu kõige eredamad mälestused ujumisest?
Üheks kõige eredamaks mälestuseks ujumisest on kindlasti minu esimesed kaks medalit ujumises 2010. aastal Vinnis, kui võitsin kuld- ja hõbemedali. Kõige eredamaks mälestuseks on kindlasti minu elu esimene Eesti rekord 100 m liblikujumises. Eredalt on meelde jäänud ka juunioride tiitlivõistlused – EM ja MM, kui suutsin end mitmel korral ületada ja häid tulemusi näidata.
Mis on Sinu lemmikala, lemmikdistants ja miks?
Alguses olin seliliujuja, kuid lisaks selilile tulid hästi välja ka liblik-ja vabaltujumine. Noorte vanuseklassi lõpus läksingi üle liblikujumisele, näitasin paremaid tulemusi just sellel ujumisviisil. Näiteks Põhjamaade noorte meistrivõistlustel 2017. aastal võitsin 100 m liblikujumises kuldmedali. See näitas, et liblikujumine sobib mulle ja lisaks sellele suutsin ka EYOF-il ujuda esmakordselt alla 57 sekundi piiri 100 m liblikujumises. Sellest hetkest hakkasingi rohkem liblikat ujuma ja hiljem lisandus sellele ka vabaltujumine. Tänaseni on mu lemmikaladeks krooli- ja liblikujumise sprindidistantsid – 50 ja 100 meetrit, sest need alad tulevad mul kõige paremini välja.
Milline näeb välja Sinu treeninggraafik? Mitu tundi nädalas trenni teed?
Sellest hooajast kasvas treeningute arv – treenime 10 korda nädalas ehk iga päev 2 korda päevas, välja arvatud kolmapäev ja laupäev, kui ujume ainult hommikul. Treeningnädalas on vähemalt 3 jõutreeningut/ÜKE-t.
Kui oluline koht on Sinu treeningprotsessis toitumisel? Kuidas toitud treeningute ja kuidas võistluste ajal?
Kindlasti väga oluline. Igal hommikul söön toitva pudru, et hommikusel treeningul oleks hea tunne ja kindlasti söön lõunal ja õhtul rohkem süsivesikute-ja valgurohket sööki. Kuna treeningutel kulutan palju kilokaloreid, siis on vaja toiduga need tagasi süüa, et järgmisel päeval oleksid akud laetud.
Kuidas Sa motiveerid end rasketel aegadel treenima ja võistlema?
Peamiselt proovin olla alati positiivne ja mõelda optimistlikult. Proovin mõelda sellele, mis eesmärgil ma treenin ja võistlen ning kuhu soovin jõuda. See motiveerib mind. Kindlasti motiveerivad mind ka treeningkaaslased.
Mis tunne Sind valdas, kui püstitasid 21. aprillil Norras Bergen Swim Festivalil uue Eesti rekordi 100 m liblikas?
Enne Bergeni võistlust oli mul ka Swim Open Stockholm rahvusvaheline võistlus, kus ma 2021. aastal püstitasin esimest korda elus Eesti rekordi, kuid eelmisel aastal võttis rekordi enda kätte klubikaaslane Daniel Zaitsev ning tänavu proovisin seda rekordit taas enda nimele ujuda. Paraku jäi tol hetkel rekordist puudu 0,7 sekundit. Bergeni eelujumises ujusin aja 52,8 ning oli selline mõte/tunne, et „Ei, siin pole ka sellist minekut nagu ma oleks tahtnud“. Kuid enne finaalujumist tegin analüüsi ja proovisin oma peas selgeks mõelda, mida tuleb teha, et ujumine õnnestuks ning tulemus paraneks. Finaalis andsin endast kõik ja üllataval kombel ujusingi uue Eesti rekordi 52,18. Ma ütlen ausalt – ma ei oodanud sellist tulemust ega rekordit, kuid sellega tõestasin endale, et olen võimeline võimsaid tulemusi ujuma.
Mis mõtted olid peas enne starti, ujumise ajal ja peale finišit?
Enne starti olid mõtted pigem tehnilised ehk mõtlesin läbi, kuidas ma alustama pean (nt: mitme tõmbega pean ujuma esimest 50 m ja teist 50 m), sisestasin endale rahuliku ja positiivse meeleoluga sisekõnesid. Ujumise ajal jälgisin tehnikat, püüdsin olla rahulik. Ujumise ajal mõtlesin enda ujumise peale ja kontrollisin, et tehnilised elemendid oleksid paigas. Kuna Eesti rekordit ujudes ujusin Daniel Zaitsevi kõrval, siis oli mulle ülesandeks temast mitte väga palju maha jääda. Kuna Danieli esimesed 50 meetrit on väga tugevad, siis pidin temast kinni hoidma ja teisel 50 meetril tempot hoidma ja kiirendama. Pärast finišit, kui vaatasin tabloo peale ja märkasin, et ujusin uue Eesti rekordi, siis oli küll väga hea tunne.
Kuidas Sa rekordi püstitamist tähistasid?
Rääkisin lähedastega telefoni teel, vastasin õnnitlustele ning tegelikult rohkem polnud aega tähistada, sest järgmisel päeval olid juba ees uued stardid.
Kuidas Sa mentaalselt enne starte valmistud? Kas Sul tekib võistlusärevus, kuidas Sa sellest jagu saad?
Võistlusärevus on alati mul olemas, kuid saan sellest jagu keskendudes hingamisele ja mõeldes rahulikult oma ujumisele. Sellele on kindlasti palju kaasa aidanud moodulid spordipsühholoogiga ja minu ärevuse teemaline uurimistöö Audentese Spordigümnaasiumis.
Kas Sul on mingeid võistluseelseid rituaale või ebauske?
Erilisi rituaale ei ole. Ma püüan end nii-öelda käima tõmmata, olla fokusseeritud sooritusele ning mitte mõelda millelegi muule.
Millised on Sinu kui ujuja tuleviku eesmärgid?
Eks iga ujuja peamine eesmärk on jõuda Olümpiamängudele ja selleks teengi tööd ja näen vaeva, et sinna jõuda. Kindlasti on üheks unistuseks jõuda rahvusvahelisel tiitlivõistlusel medalivõiduni. Lisaks on minu eesmärk veel Eesti rekordeid püstitada ja neid parandada.
Kes on Sinu jaoks eeskujud või iidolid (kas ujumismaailmas või üleüldse) ning millega nad Sind inspireerivad?
Eeskujudeks on maailma tippujujad – Caeleb Dressel, Chad le Clos, Michael Phelps jpt. Nad inspireerivad mind enda mindset-iga, võimekusega ja kiirusega ning positiivse mõtteviisiga.
Mis on kõige tähtsam õppetund, mida oled tänu ujumisele saanud?
Kindlasti see, et kui tahad enda spordialal kuhugi jõuda, siis pead olema valmis loobuma teistest asjadest (nt. erinevad üritused). Lisaks ka see, et ebaõnnestumistesse ei tohi kinni jääda, neist tuleb õppida ning need enda kasuks töötama panna.
Jääb Sul treeningutest üle vaba aega muuks eluks peale ujumise? Mida Sulle ujumisvabal ajal meeldib teha, kuidas ennast maha laed?
Ikka jääb, ülikooli aastatel on vaba aega olnud minimaalselt, kuid vahepeal olen vaba aja lihtsalt endale tekitanud, et nii-öelda akusid laadida. Tavaliselt meeldib vabal ajal lihtsalt puhata. Lisaks sellele loen raamatuid, vaatan filme/seriaale ja leiab aega ka PS4 mängimisele.
Millist nõu annaksid noortele, kelle eesmärk on jõuda Eesti rekordite purustamiseni?
Kindlasti tuleb olla järjekindel, töökas, kannatlik ning keskenduda pikaajalisele arengule. Ei tasu alla anda, kui kohe ei saavutata selliseid tulemusi, nagu loodetakse. Tagasilöökidest tuleb õppida ning võtta neid kui kogemusi mitte ebaõnnestumisi. Mõistlik on püstitada endale väiksemaid eesmärke, et jõuda kokkuvõtteks suurema eesmärgini, ei tohi alla anda, tuleb olla sihikindel ja töökas.
Edu Alexile ja palju õnne nii rekordi püstitamise kui peatse kehakultuuri bakalaureuse diplomi puhul!
Täna tähistab oma 90. juubelisünnipäeva teeneks ujumistreener Ivi Kaseoja.
Ivi Kaseoja alustas sportimist 1945. aastal Kadrioru Noortepargis ja Aia tänava ujulas treener Herbert Rachmanni õpilasena, jätkas Dünamos Peeter Saare ja Kristjan Arusoo juhendamisel. Ta on seliliujumistes püstitanud Eesti noorterekordeid ning võitnud aastatel 1949–1955 Eesti meistrivõistlustel 13 medalit, sh 2 kulda teateujumises, kuulunud 1949–1950 Eesti koondisse.
Ivi Kaseoja töötas 1956–1988 ujumistreenerina ja õpetajana Tallinna Kesklinna ja Mererajooni Spordikoolis, Kalevi Ujumiskoolis, TSIK-is, Kalevi siseujulas ja spetsialiseeritud ujumiskoolis. Tema õpilaste hulka kuuluvad Peeter Kulm, Tiina Laigo, Liina Kruus jpt.
Eesti Ujumisliidu pere soovib Ivile rohkelt õnne ning tugevat tervist!
20.-21. mail toimus Monacos kolmas Mare Nostrumi etapp, kus Kregor võitis nii kuld kui hõbemedali.
Esimesel päeval toimunud 400 m vabaujumises pääses Kregor finaali kolmanda ajaga 3:56,79. Õhtul aset leidnud finaalist väljus Zirk võitjana saades kirja aja 3:50,24.
Tuuri viimasel päeval oli kavas 200 m vabaujumine, kus Kregor Zirk ujus end teise ajaga 1.50,32 finaali. Finaalujumine lõppes põnevalt, nimelt jäi Kregor jagama teist kohta Prantsusmaa ujuja Hadrien Salvaiga. Hõbemedali ajaks 1.48,41. Kuldmedal jäi 1 sekundi kaugusele.
Kõiki tulemusi on võimalik näha SIIN
Foto: Juan-Luc
Mare Nostrumi teine etapp Barcelonas leidis aset 17.-18. mail, kus vette hüppas lisaks Kregor Zirkile ka Armin Evert Lelle. Kregor Zirki parimaks tulemuseks oli 200 m vabalt 7. koht.
Esimese võistluspäeva tulemused:
Kregor Zirk
Armin Evert Lelle
Teine võistluspäev
Kregor
Armin Evert
Tulemused nähtaval SIIN
Mare Nostrumi viimane etapp toimub 20.-21. mail Monacos. Elame kaasa ning hoiame pöidlaid Kregorile, kes on kaasa tegemas järgmistel aladel: 200 m vabalt 400 m vabalt ja 200 m liblikat.
Foto: Jean-Luc
Kujundujujad võistlesid eelmisel nädalavahetusel (12. -14. mail) Luksemburgis 30. Synchro Cup võistlusel. Eestlased osalesid kategooriates: 12 ja nooremad ning noorte ja juunioride vanuseklassis.
Võistlustel võttis osa rohkem kui 300 sportlast 15 klubist 6 riigist (Belgia, Holland, Tšehhi, Inglismaa, Eesti ja Luksemburg).
Tulemused
12 ja nooremad (kokku 102 sportlast).
3. koht – Anna Paula Tiidemann ja Ksenia Kuznetsova (Aleksandra Piho reserv)
2. koht – Anna Paula Tiidemann, Aleksandra Piho, Margarita Hristaforova, Camilla Murray, Anastasia Popova, Julia Boiko, Catharina-Rosita Suuroja, Ksenia Kuznetsova (Simona Domoskanova reserv).
13. -15. a (kokku 118 sportlast).
1. koht – Aleksandra Orlova
1. koht – Aleksandra Orlova
1 koht – Aleksandra Orlova ja Alisa Valtanen
2. koht – Aleksandra Orlova, Alisa Valtanen, Maria Mia Tridvornova, Veronika Nikiforova, Amelia Kleštšova, Mariia Nazarova.
Vaata kõiki tulemusi:
Palju õnne kõikidele võitjatele!
„Parima ujumisoskusega klass“ kampaania on hooga käima läinud ning ujumisoskuse testi on läbinud juba ligikaudu 1700 põhikooli õpilast. Ajasime juttu kampaania patrooni Kregor Zirk’iga.
Millisena tunned enda missiooni kampaania „Parima ujumisoskusega klass“ patroonina? Miks on Sinu jaoks oluline olla selle kampaania patroon?
Kui vaadata Eesti uppumissurmade statistikat, siis pole see kindlasti selline nagu võiks. Olles ise enamik elu vees veetnud ja korra ka ise ühe inimese uppumast päästnud, siis arvan, et see teema on igati oluline. Eriti arvesse võttes, et Eestis on niivõrd palju veekogusid.
Usun, et igal isikul võiks mingisugune südameasi olla, mille eest ta keskmisest rohkem seisab. Minu jaoks on see ujumisoskus. Mul on suur au olla nii elementaarse oskuse patroon. Motiveerib ka mind olema parem eeskuju ning rohkem kaasa mõtlema sellel teemal.
Mis on Sinu jaoks selle kampaania eesmärgid, mida saavutada?
Minu lõppeesmärgiks jääb alati see, et 100% Eesti kooliealistest lastest oskaks ujuda. Kas see eesmärk täitub või mitte, näitab aeg. Sellised kampaaniad annavad sellele loodetavasti hoogu juurde ning on heaks vaheetapiks. Lisaks proovin teha võimalikult head teavitustööd veeohutuse teemal, eriti praegu kui suvi on ukse taga.
Suvi on tulemas, rahvas koguneb veekogude äärde. Kuidas hindad üldist ujumisoskuse taset Eestis?
Statistika järgi on see märgatavalt paranenud ja selle üle on mul hea meel ning tegelikult statistika on ka ainuke viis ujumisoskuse taseme hindamiseks. Väga raske on minna randa ilusal päeval ja teha adekvaatseid järeldusi. Loodetavasti see trend jätkub.
Milliseid võimalusi näed inspireerimaks nii noori kui täiskasvanuid ujumisega tegelema?
Nagu iga spordialaga, on tegelikult ka ujumine üldises mõõtmes lihtsalt tervislik harrastus. Ujudes kohtud uute inimestega, treenid keha ning üks suur pluss on see, et ujumine ei koorma nii palju liigeseid nagu näiteks jooksmine. Ja see võib päästa sinu elu!
Mis on Sinu arvates kõige olulisemad oskused, mida ujumise õppimine noortele annab? Mida on ujumine Sulle andnud?
Ujumisoskus, sotsiaalsed oskused ja koordinatsioon. Ujumine on mulle andnud eluviisi, millega elan hetkel 24/7. Lisaks on rahvusvaheline võistlemine ja laagerdamine mulle andnud lugematul hulgal uusi kontakte üle maailma ning huvitavaid kogemusi.
Räägi oma lähikuude plaanidest ning kuidas võistlusteks valmistud? Kas saame Sind lähiajal ka Eestis võistlemas näha?
Mai keskel võistlen vahemere ääres võistlussarjas nimega “Mare Nostrum”, mis on üks tugevaima tasemega kommertsvõistlusi maailmas. Juuni lõpus võistlen Roomas ning juulis toimub MM.
Edu Kregorile ning 26.mail loosime välja „Parima ujumisoskusega klass“ kampaania peaauhinna, milleks on ühisujumine kogu klassile koos Kregoriga ja auhindu ProSwimilt.
