Eile täitus 80 aastat Eesti ühel parimal naisujujal läbi aastate – palju õnne, Ulvi Indrikson!
Ulvi Indrikson (aastani 1960 Voog) omandas ujumisoksuse iseseisvalt Pääsküla jões, treenima hakkas 1952. a. Vilma Laanemaa (Eskola) hoolealusena. 1953.a. püstitas ta 100 meetri vabaujumises oma esimese Eesti rekordi (1.14,8) ja juba 1954. a. võitis 100 meetri vabaujumises N. Liidu meistrivõistlustel pronksmedali. Dünamolasena Peet Soosaare juhendamisel treenides pääses N. Liidu koondisse, kus oli aastaid vabaujumise liider. Mitmekülgse ujujana võistelnud Eesti koondises kõigis ujumisviisides, kalevlasena ka allveespordis.
Rooma OM-il 1960. a. saavutas Ulvi Indrikson 100 meetri vabaujumises 19. ja 4 × 100 m vabaujumises 8. koha. 1958. a. EM-il võitis 4 × 100 m kombineeritud teateujumises hõbemedali, 400 meetri vabaujumises 4., 4 × 100 meetri vabaujumises 5. ning 100 meetri vabaujumises 7. koha.
a. ülemaailmsetel üliõpilasmängudel võitis 2 kuldmedalit. Rahvusvahelistel noorsoo- ja üliõpilasmängudel 1955. a. võitis ta 4 × 100 meetri vabaujumises hõbemedali ja 1957. a. 3 kuldmedalit.
Ulvi Indrikson on 11-kordne N. Liidu meister ja tulnud 26 korda vaba-, selili-, liblik- ja kompleksujumises ning teateujumises Eesti meistriks. Ta on püstitanud 50 meetrises ujulas vabaujumises 10 korral N. Liidu rekordi ning on olnud 5 korral teateujumises N. Liidu rekordi püstitanud naiskonna liige. Tänane juubilar on parandanud pikas ja lühikeses ujulas individuaaldistntsidel 42 ja teateujumistes 12 korda Eesti rekordit.
Allveespordis võitis Ulvi Indrikson 1969. a. EM-il 4 kuldmedalt ning tuli 1968–69 neljal korral N. Liidu meistriks. Meremiili ujumises püstaitas ta 1969. a. maailmarekordi.
Ulvi Indrikson kuulunus aastatel 1953–67 ujumises ja 1968–70 allveespordis Eesti koondisse ning 1955–60 ujumises ja 1968–69 allveespordis N. Liidu koondisse. Aastal 1957 tunnistati ta Eesti parimaks sportlaseks.
