Triin läbis 50 meetrise vabaujumise distantsi 25,29ga, püstitades uue isikliku rekordi.
Kokkuvõttes sai Aljand 21. koha, mis on meie ujujate parimaks tulemuseks Pekingi olümpiamängudel.
“Kuigi võistlused jätkuvad veel kaks päeva, võib meie ujujate esinemisele kriipsu alla, kuid mitte mingil juhul peale, tõmmata. Sprinterite silmapaistvalt võimas esinemine näitas meie ujumiskoondise potentsiaali, kuigi tõsi, kohad jäid väljapakutuist veidi tagasihoidlikemaks. Triinu ujumine oli ilus ja elegantne, rekordist jäi puudu sajandiksekund, õigemini rekordi kordamisest. Poolfinaalist jälle need saatuslikud 0,2 sekundit. Nii Triinu kui tema treeneri näod olid peale ujumist palju rõõmsamad kui pärast eelmisi starte. Treeneri veendumuse järgi on Triinu enamaks võimeline, liblikas oodati 58 sekundisse ujumist ja 100 meetri vabaujumises alla 55 sekundit. Ujumised on ujutud ja tulemused kirjas. Kõige mõistatuslikumaks jaab Martini tulemus ja vahest annab aeg ka sellele küsimusele selgema vastuse. Arvamusi võib ju olla erinevaid, kuid ehk asjaosalised saavad analüüsiga ka ise hakkama.
Kokku 12 starti, neist 6 isiklikku ja 5 Eesti rekordit. Koondis oli tubli. Ja seda mitte ainult tulemuste poole pealt. Meie koondis on saanud palju monoliitsemaks, võistkonna vaim on selgelt tõusuteel. Ma ei tea kuidas teised koondise liikmed, kuid mina tundsin, et koondisel oleks väga vaja olnud Jana kaasalöömist, rääkimata Maria nakatavast võitlusvaimust ja tegemisrõõmust. Kuus ujujat ujusid Arena trikoodes, kolm Speedo omades. Danil ja Anna-Liisa katsetasid-otsisid sobivat trikood viimse hetkeni, kuid sobiv suurus jäi leidmata ning otsustati Speedot kasutada. Olen palunud kõikidel koondise liikmetel ja nende treeneritel esitada põhjalik kokkuvõte projekti “Peking 2008” tööst ning mitmetel olümpiamängudel käinutelt ootame ka võrdlust eelnevate projektidega. Ootame tõsist ja konstruktiivset kriitikat ning asjalikke ettepanekuid.
Eilne mitteametlik koondise koosolek-arutelu näitas selgelt, et meil on tegemist professionaalsete tegijatega, kellel pea lõikab.
Ehk on sellised kokkuvõted kasuks ka projekti “London 2012″ õnnestumiseks.”
Tõnu Meijel
Peking