Eesti Ujumisliit | Tondi 84, 11316 Tallinn
Telefon: +372 603 1530 | E-post: estswim@swimming.ee

Sündmused

Tulevasi sündmused hetkel pole.

Kontaktandmed

Tondi 84, 11316 Tallinn

Telefon: (+372) 603 1530
E-post: estswim@swimming.ee
Arve nr. EE142200221002100431
Reg. nr. 80086145

Sellel sügisel saab sellest 50 aastat, kui nooruke Siiri Põlluveer, kes küll 1968. aastal kandis veel neiupõlvenime Oha, sai tolleaegses Tallinna Dünamo ujumiskoolis enda käe alla esimese rühma ujumislapsi. 19 aastat vana, entusiastlik ja idealistlik, täis nooruslikku pealehakkamist ja energiat, andis ta Peda tudengina oma sõrme ujumisele. Seda, et sellest on kulunud pool sajandit, on raske uskuda tal endalgi – saati siis veel kõigil ujumise sõpradel, kes Siirit teavad ja tunnevad. Ta on endiselt nooruslik, pealtnäha väsimatu ja ujumisel on tema südames sama kindel koht kui aastakümnete eest.

Ja ometi on ta nüüd otsustanud selle kevadega oma suurele treenerikarjäärile joone alla tõmmata ning lahkuda Audentese Spordikooli ujumistreeneri koha pealt. Miks nii?

„Ma mõtlesin tükk aega selle otsuse peale,“ nendib Siiri. „Ega see kerge ei ole, sest mul on grupis nii head lapsed. See ei ole nii, et hurraa, lõpetan! Aga tunnen, et aeg on küps. Audentese treeneri töösse on konflikt sisse kirjutatud, väga paljude asjadega peab kombineerima, kompromissi tegema, palju peab alla neelama… Aga eelkõige tahaksin rohkem aega olla koos lapselapse Sverrega.“

 

Elu nagu lill

Siiri ise hakkas ujuma üheksa-aastaselt toonase legendaarse ujumistreeneri Lotte Moori juures. Tipptaseme ujujat temast ei saanud, aga nagu ta ise nüüd olnule tagasi vaadates nendib, tulevadki ehk paremad treenerid neist, kes pole ise päris suures tipus olnud. Pedasse õppima asudes oli nõue, et kehalise kasvatuse õpetaja kutset omandavad tudengid peaksid ise oma erialal ka tööd tegema ja nõnda Siiri Dünamosse sattuski.

„Tegin paar aastat väikeste grupiga ja siis otsustasin, et lähen ikka mõne õpilasega päris tippu välja ka,“ meenutab ta. „See oli mu elu kõige ilusam ja saavutusrohkem aeg. Mul olid muidugi head õpilased ka: Raily Maalust, Triin Kitsel, Nonna Holm… Olin noor ja arvasin, et nii hakkabki kogu aeg olema. Tegelikult vedas mul väga õpilastega. Sest võid olla kuitahes hea treener – kui sul häid lapsi ei ole, siis pole midagi teha.“

Annika Reintam, Siiri ja Triin Kitsel Kalevi ujulas

Tõsi, tollel ajal oli spordil ühiskonnas teistsugune koht. See oli väljund, nagu räägib Siiri – näiteks võimalus sõita välismaale võistlustele. See andis silme ette sellise sihi, et kogu koondis oli valmis selle nimel väga tõsiselt töötama ja pingutama.

„Eesti koondis elas tollel ajal kõik koos Pirital, seal treenisime, kui kuhugi oli vaja minna, siis buss tõi ja viis. Lõunalaagrisse sõitsime nii, et ise ei pidanud sentigi maksma. Elu oli nagu lill,“ räägib Siiri, kes oli treenerite kollektiivis noorim ja käis, kui vaja, poes kohvi järel ja pesi tasse. „Aga see oli kohutavalt tore kollektiiv. Me hoidsime tohutult ühte. Kõik elasid kõigile kaasa. Sellest põlvkonnast on paljud nüüd taevastes basseinides. Aeg on nii kiiresti läinud, et ise ka ei usu…“

Siiri, Tiia Veske, Triin Kitsel, Nonna Holm ja Raily Maalust Kadriorus 1983. aastal

Siiri enese tütrest Keiust ujujat ei tulnud. „Ta käis mul küll kogu aeg trennides kaasas, aga ujumine talle ei meeldinud. Ega me talle peale ka ei pressinud, ta valis ise võrkpalli. Nüüd on ta lapse sünni järel jõudnud taas Eesti naiste tippu välja ja talle on pakutud ka treeneri kohta. Mul on temaga vedanud, ja väimehega ka,“ tunneb Siiri uhkust. „Ja muidugi on mul super abikaasa, kes kõik mu eest ära teeb ja mind alati igas asjas toetab.“

 

Edu tiivustab

Vabariigi taassünniga hakkasid ujumises – nagu ka muus spordis – puhuma uued tuuled. Algus oli muidugi raske. „Jäime nagu ripakile. Tööjõureservide ujula võttis meid oma hõlma alla, aga ka see pandi varsti kinni. Omaaegne Dünamo klubi lagunes, basseini õieti ei olnud, aga isu treenida oli ikka alles, sest mul olid jälle nii head lapsed,“ naerab Siiri. Toona olid tema treenida näiteks omaaegsed Eesti rekordimehed Margus Saia ja Ken Tomson. „Ma olin ka ise noorem, entusiasm oli suur, tore punt oli ümberringi. Kuigi maja oli räämas ja vesi külm, ikka oli tore aeg.“

Margus Saia ja Siiri Kalevi ujulas

Kui Tööjõureservide ujula lõplikult kinni läks ja selle asemele elurajoon ehitada otsustati, liikus Siiri edasi Kalevisse, aga sealgi polnud pikka pidu, sest peagi läks Kalevi ujula remonti. Siirit kutsuti Järveotsa gümnaasiumisse, kus ta treenis lapsi viis aastat, enne kui ka toda basseini renoveerima asuti. Samasse aega jäi Audentese ujula avamine ja Siirit hakati kutsuma spordigümnaasiumi ujumistreeneriks. „Lapsed, keda ma treenisin, olid nõus minuga koos gümnaasiumisse tulema. Osakond oli vaja avada… kuigi see ei meeldinud sugugi kõigile. Algus oli ikka väga raske, osakonna üles ehitamine, uute inimeste leidmine ja nendega harjumine, aga mulle tundub, et me saime sellega päris hästi hakkama,“ ütleb Siiri nüüd üheksa aasta tagusele ajale tagasi vaadates.

Just samal aastal tuli Audentesesse Siiri käe alla treenima Ralf Tribuntsov, keda Rakveres juhendas Gunnar Tõnning. „Resultaate tal veel tol ajal ei olnud, aga ma nägin kohe ära, et ta on perspektiivikas. Ta tuli üheksandasse klassi ja kui ta järgmisel aastal gümnaasiumisse kandideeris, siis oli meil juba ka konkurentsi. Martin Allikvee tuli, hiljem naasis Ameerikast Martti Aljand ja otsustas meiega koos treenida… see kõik oli väga edasiviiv ja motiveeriv.“

Marko Tiidla, Siiri, Ralf Tribuntsov ja Maria Harutjunjan 2012. aastal

Ralf Tribuntsovile lõppes see edukas periood 2013. aasta lühiraja EM-i finaalis 100 m selilidistantsil välja ujutud 8. kohaga. Edu tiivustab.

Selles suhtes on Siiril tuline kahju, et tema esimeste andekate treenitavate seas olnud Triin Kitsel ja Raily Maalust ei saanud vabariigi ajal oma etteasteid teha. „Oleks siis olnud praegune riigikord, oleksid nad kõik käinud EM-idel, sest nende tulemused olid väga kõvad, aga kogu aeg oli keegi Liidu tasemel ees.“

 

Helgete hetkede nimel

Siiri on neli korda alustatud lastegrupiga päris tippu välja liikunud – see ei olegi nii tavaline kui võiks arvata, sest päris paljud liiguvad õpilastega kaasa üksnes teatud aja. Aga Siirile on kõik tema lapsed väga hingelähedased – ja seda mitte üksnes tulemuste pärast. „Mulle on tähtis, et ma suudaks luua tiimi, kus hoolitakse üksteisest, arvestatakse teineteisega. Paljud minu õpilased jäävad omavahel suhtlema eluks ajaks.“

Tihtipeale öeldakse, et sportlase edu juures on 90 protsenti tööd ja 10 protsenti andekust. „Minu filosoofia on aga ikkagi see, et Euroopa või maailma tippu ainult tööga ei saa, ujumises küll mitte. Kui sulle ikka veetunnetust antud ei ole, siis päris tippu ei jõua. Muidugi, ka ilma tööta ei jõua kuhugi, aga kui vaatad ikka neid maailma tippe, kuidas nad läbi vee liiguvad, siis mõistad kohe, mida tähendab kaasasündinud anne.“

See võiks justkui eestlastelegi lootust juurde anda – vaja vaid oodata, millal sünnib järjekordne ujumistalent? Päris nii lihtne see siiski ei ole. „Paraku on need üpris proosalised jutud. Selleks, et lihtsalt andekast edasi areneda, peab tegema veel rohkem tööd – ent sportlane peab võibolla sellele lisaks veel mingit tööd tegema, et end ka ära toita. Lisaks ei ole meil ikkagi ka korralikku 50 meetri ujulat. See tähendab, et vee aeg on napp. Kui omal ajal Margus Saiaga treenisime, saime tõesti teha nii palju kui vaja. Nüüd saad aga teha nii palju, kui on veeaega antud. Ega ilmaasjata ei öelda, et Eesti on sprindi sünnimaa – kui ikka üle pooleteise tunni ei saa trenni teha, siis ei tule ka pikema distantsi ujujaid.“

Audentese spordigümnaasiumi tingimuste kohta jagub Siiril häid sõnu küllaga. Aastate jooksul on see olnud hea koht – nii töö tegemiseks kui õppimiseks. „Siin ei pea millegi pärast muretsema, tingimused on korralikud. Elamine on organiseeritud, sellega ei pea pead vaevama, ka õpetajad on ikkagi äärmiselt vastutulelikud, aitavad õpilasi järele. Iga aasta on õpilaste seas mõni selline laps, kes motiveerib sindki rohkem pingutama. Kaheksa aasta jooksul pole kordagi olnud sellist asja, et lapsed, kes siia sügisel tulevad, ei parandaks aasta jooksul oma isiklikke rekordeid,“ räägib Siiri. Ta tunneb ka, et aastatega on suhtumine Audentesesse kõvasti paremaks muutunud – väiksemate kohtade treenerid tahavad ise oma lapsi siia saata, aga ka Tallinnast otsitakse võimalusi, kuidas sinna õppima ja treenima tulla. Kui väikeste kohtade lapsed võistlustel tulemusi hakkavad tegema, jääb au ja kuulsus ikkagi alles ka kasvatajaklubidele – Siiril on alati hea tunne, kui mõni treener siis teda kallistama tuleb.

Just selle kõige pärast nimetab Siiri viimast kaheksat Audenteses veedetud aastat treenerikarjääri algusaastate kõrval oma elu parimaks ajaks. „Ma olen püüdnud endast ikka alati parima anda. Ei ütle, et alati on kõik õnnestunud, aga ma olen üritanud.“

Ja nende aastate tasuks on ikka mõned eredalt mällu sööbinud helged hetked – Triin Kitseli 200 meetri liblikujumise rekord, mis ta Liidu juunioride meistriks ja absoluutarvestuses kolmandaks tõstis, ning 2013. aasta talv Taanis Herningis. „Ma seisan tribüünil ja vaatan, kuidas minu õpilane ujub EM-i finaalis… Need on väga-väga helged hetked.“

 

Suur loterii

Ent muidugi pole kõik üks suur roosamanna, töö on aastate jooksul kaasa toonud ka omajagu pettumusi ja haiget saamist. „Ma ei taha läägeks minna,“ nendib Siiri asjalikult üle prillide vaadates, „aga mulle hirmsasti meeldib Ivo Linna laul „Suur Loterii“, kus on sõnad: Olen tundnud, kuidas süda puruneb. Saanud haavu, millest eal ei parane. Öös on asju, millest üle ma ei saa… Olen ise niimoodi tundnud karjääri jooksul mitu korda. Eks meie treenerid on võrdlemisi kanged. Ei kuulata teiste arvamusi. Minu viga on ehk see, et võtan lapsi õudselt hinge, nad on minu elus tähtsal kohal, mitte ainult töö.  Aga kõik ei mõtle ühes suunas ja ega meil see ühistöö ka alati kõige paremini ei laabu. Kõik tahavad teha erinevaid asju, erinevat moodi, ei usalda teineteist. Meil ei ole ühtemoodi mõtlemist ega ka vastutulelikkust. Kardame saata oma õpilasi teiste juurde, sest pelgame, et seda olukorda kasutatakse ära.“

Nii on Siirigi paar korda tundnud, et teda on reedetud. Ta ei pea viha, kuid ei suuda seda ka päriselt unustada. „Aga seda tuleb ette. Ei maksa lasta sellel oma elu rikkuda. Mulle väga meeldib tänapäevane suhtumine, et tuleb mõelda positiivselt.“

Siiri on ka ise paaril korral kuulunud ujumisliidu juhatusse. Ujumisliidu praegusi suundi hindab ta ühelt poolt kõrgelt – president Karol Kovanen on ujumisse kõvasti uusi inimesi ja mõtteid toonud. „See on igati normaalne, mulle meeldib see. Uued tuuled peavadki tulema, annaks jumal, et jaguks inimesi, kes viitsivad sellega tegeleda. Aga võõras on mulle see, kui vanadest asjadest enam ei hoolita, nagu poleks nendest enam mingit tolku. Aga mina ütleks, et ära sülita vanasse kaevu enne, kui uus valmis on.“

Üks asi on Siiril veel südame peal – tunnustamine. „Meie inimesi peaks rohkem tunnustama, ja mitte ainult neid, kes kõrgeimal tasemel töötavad. Ma endast ei räägi, mina olen küll piisavalt tunnustust saanud, aga näiteks algõpetuse tööd on tehtud väga suurepäraselt, ka neid inimesi peaks rohkem märkama ja neid töö eest tänama. Tõsi, uue juhtkonna all on see asi läinud paremaks.“

Kiindub jäägitult

Päris joont Siiri treenerikarjäärile siiski alla ei tõmba. Kuigi spordigümnaasiumi treeneri koha pealt ta lahkub, jääb ta Audentese klubi juurde edasi ja kavatseb seal mõne noortegrupi enda juhendada võtta. „Mul on selline soov ja klubi on seda aktsepteerinud. Mulle meeldib see klubi, juhtkond, treenerid… mõtlen, et nii palju olen elus pidanud üha uude kohta edasi liikuma, nüüd ma küll enam kuhugi mujale minna ei taha!“

Suur periood on selja taha jäänud. „Ujumine on olnud kogu mu elu,“ ütleb Siiri. „Vahel mõtlen, et natuke liigagi palju olen endast sellele andnud – ma pole üheksandast eluaastast üldse basseinist välja saanudki. Aga… kui kiindun, siis jäägitult.“

 

LISALUGU

Siiri õpilased: Ta oli meile nagu teine ema!

Kui küsida Triin Kitsel-Jürisoo ja Margus Saia käest, millisena nemad Siirit mäletavad, vastavad mõlemad justkui ühest suust: ta oli meile nagu teine ema, nagu oma pere liige.

Mõlemad sattusid Siiri juurde lapsena, 7-8-aastasena ning jõudsid tema käe all ka oma karjääri tippu välja. „Siiri oli väga hoolitsev, kõik küsimused said tema käe all alati lahenduse. Range ta ei olnud, küll aga nõudlik,“ meenutab Margus Saia, mitmekümnekordne Eesti meister, kes jõudis Siiri käe all välja ka maailma- ja Euroopa meistrivõistlustele.

Triin Kitsel-Jürisoo kuulus esimesse päris oma gruppi, mille Siiri juhendada võttis. „Ta hirmsasti hoidis meid kõiki, aga võis ka olla nõudlik. Ega tema käe all ei tulnud väga kõne alla, et oleks viilinud… Vahel me seda muidugi tegime, aga kui vahele jäime, siis ta oli ikka väga kuri. Ta oskas olla ka nii kuri, et me ikkagi ka kartsime teda natuke omal moel.“

Margus jõudis Eesti tasemel tippu ja käis ära ka suurtel võistlustel, kuid suuri saavutusi ei tulnud. Siiri aga allahindlusi ei teinud, treeniti ikka täie mahuga ja kogu südamest. „Meil olid alati pikad trennid, rohkelt ujumist, aga ka üldfüüsilist treeningut,“ meenutab ta treeneri täielikku pühendumist.

Siiri suurt hoolimist ja pühendumist toob välja ka Triin. „Ta tegi oma tööd alati võrratu põlemisega – siis, kui ta oli noor, aga ka praegu. Ta ei väsi elamast ja põlemast selle nimel, et tema õpilastel hästi läheks. Ta teeb oma tööd kohutavalt suure südamega.“

Just hoolivus on see sõna, mida õpilased palju Siiri puhul rõhutavad. „Kui ta on seal basseini ääre peal, siis ta on tõesti pidevalt kohal, teeb sinu heaks kõik, toetab ja tunnustab. Ta on alati sinu jaoks olemas,“ räägib Triin.

Aastad on mööda läinud, aga side kunagise treeneriga ei ole tema õpilastel katkenud. Ühtviisi jagub Siiril aega ammuste õpilaste kui ka värskelt pesast välja lennanud juhendatavate jaoks. Ameerikas õppiva Ralf Tribuntsoviga hoiab ta ikka pidevalt arvuti ja telefoni teel sidet. Ka õpilased ei ole Siirit unustanud. Mõned aastad tagasi kogunes kogu tema esimene treeninggrupp kokku, et kunagisele treenerile üllatusõhtusöök teha. „Tema on olnud meie kõigi elus üks väga oluline lüli.“

Kommentaare veel pole.

Avalda arvamust

Teie e-posti aadressi ei avalikustata. Nõutud väljad on märgistatud tärniga.

Võid kasutada neid HTML tag'e ja atribuute: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>