Tänavu presidendilt teenetemärgi pälvinute seas on teenekas ujumistreener Siiri Põlluveer, kellel ainsana ujumistreeneritest on kõrgeim, kaheksanda taseme kutsetunnistus. Eesti Ujumisliit on uhke ja õnnelik, et ujumispere seas on nii väärikaid inimesi. Võtsime tähtsa sündmuse puhul Siiriga ühendust ja rääkisime nii treeneritööst kui teenetemärgi omistamisest.
Siiri, Te olete kõrgeima kategooria treener ja nüüd ka Vabariigi presidendi poolt Valgetähe V klassi teenetemärgi saaja. Palju õnne!
- Millist saavutust oma treenerikarjääris peate ise kõige enam presidendi auraha vääriliseks?
Olen olnud 53 aastat treener ja üles kasvatanud väga palju tublisid ujujaid. Olen andnud Eesti ujumisse ka sellega panuse, et paljudest minu õpilastest on tänaseks saanud edukad treenerid.
- Millega olete oma hoolealused ära võlunud ja nende austuse ning lugupidamise ära teeninud?
Olen oma tööd teinud kogu südamega ja proovinud olla positiivne ning alati kõigi suhtes õiglane.
- Mis teeb treenerist hea ja autoriteetse treeneri?
Rõõmsameelsus, erialane kompetentsus, järjepidevus ja kindlasti suur pühendumine.
- Kas on midagi, mis on treeneritöös jäänud tegemata või saavutamata?
Olümpiamängudel jäi käimata (kuigi ma olen treeninud elu jooksul ujujaid, kes on mingil ajahetkel Olümpial siiski käinud).
- Millised on olnud treeneritöös kõige raskemad hetked? Millised kõige õnnelikumad hetked?
Kõige raskemad on need hetked, kui enda arvates olen kõik õigesti teinud, aga kõik ei õnnestu nii nagu lootsin.
Õnnelikud on need hetked, kui mõistan kui paljusid noori inimesi olen ma suutnud oma karjääri jooksul motiveerida spordiga tegelema ja ennast ületama.
Õnneks on neid rõõmsaid hetki mu pika karjääri jooksul kogunenud ikka väga palju!
- Miks peaks noored valima treeneriameti? Millist nõu annaksite täna treeneritööd alustavatele noortele?
Töö on raske, aga huvitav. Tuleb palju vaeva näha, palju õppida ja kogemusi omandada – siis tulevad ka tulemused. Selle töö võlu on see, et saab täita enda ambitsioone. Tööst noortega saab alati ka palju tagasi!
Treeneritöö on viinud Teid üle maailma. Millised paigad, kus olete laagrites või võistlustel käinud, on kõige eredamalt meeles?
Võistlustest Herning (lühiraja EM) ja Kaasan (Universiaad). Nendes kohtades on mu õpilased saavutanud kõige kõrgemaid tulemusi.
Laagritest on kõige toredamad mälestused erinevatest lõunalaagritest.
- Kindlasti on treeneritöös tulnud ette ka koomilisi olukordi?! Meenub Teile mõni?
Neid koomilisi olukordi on väga palju. Kui võitsin Dünamo noorte treenerite konkursi, siis sain auhinnaks võimaluse teha pilti Dünamo lipuga Kremli müüri ääres (muidugi ma loobusin sellest „suurepärasest“ pakkumisest)!
- Kas treeneritöö kõrvalt jagub tahtmist ja aega mõnikord ise vette hüpata ja ujuda?
Olen nii palju aastaid olnud vee ääres, ausalt öeldes eriti ei tõmba. Küll aga suviti, oma suvekodus Suurupis, käin küll mõnikord kohe mitu korda päevas meres ujumas.
- Millisena näete Eesti ujumist viie või ka kümne aasta pärast?
Loodan, et selleks ajaks on meil nii mõnigi tiitlivõistluste medal juures. Ja ujumine on kõige populaarsem spordiala Eestis! Ja et lõpuks saaksid ujujad endale kauaoodatud olümpiaujula!
- Kui president paluks Teilt ujumise eratrenni, kas oleksite nõus?
Otse loomulikult, meil on väga sportlik president!
- Kuidas kuulsite teenetemärgi omistamisest? Mis oli Teie esimene emotsioon?
Tütar ja väimees helistasid mulle, muidugi arvasin alguses, et nad teevad minu kulul nalja. See kõik tuli minu jaoks väga ootamatult, kuid muidugi teeb see mulle palju rõõmu! See autasu kuulub kõikidele minu õpilastele, tänan teid väga!
- Millised on Teie traditsioonid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel? Kas sellel aastal on midagi teistmoodi?
Tavaliselt korraldame perekonnaga piduliku lõunasöögi, hoiame seda traditsiooni ka sellel aastal! Teistmoodi on sel aastal see, et mul on lisandunud veel üks lapselaps!
Aitäh Siirile ja jätkuvat jõudu ning indu!
