EUL Põhikiri (kinnitatud EUL üldkogul 28.05.16)
EESTI UJUMISLIIDU PÕHIKIRI
I ÜLDSÄTTED
1. Eesti Ujumisliit, lühendina EUL (edaspidi nimetatud Liit) on vaba algatuse korras asutatud ja avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgid ja põhitegevus on suunatud ujumisalade harrastamisele ja selleks tingimuste loomisele.
2. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu eesmärk ega põhitegevus. Liidu tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Tulu liikmete vahel ei jaotata, rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma liikmetele ei anta.
3. Liit ühendab Eestis ujumisaladega tegelevaid mittetulundusühinguid ja äriühinguid ühistegevuseks ning ujumisalade edendamiseks ning sellealase tegevuse koordineerimiseks Eestis.
4. Liit juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning Rahvusvahelise Ujumisföderatsiooni (FINA) poolt kehtestatud aktidest ja suunistest.
5. Liidul on oma sümboolika ja tal on selle kasutamise ning käsutamise ainuõigus.
6. Liidu juhatuse asukoht on Tallinna linn.
7. Liit on 1922. aastal asutatud EKRAVE Liidu ja 1934. aastal sellest eraldunud EVL õigusjärglane
ning selle tegevus on taastatud 28. oktoobril 1989. aastal.
II LIIDU EESMÄRGID, ÜLESANDED NING NENDE TÄITMISE KINDLUSTAMINE
8. Liidu eesmärkideks on ujumisalade arendamise kaudu tipp-, võistlus- ja rahvaspordi tasemel sportlike eluviiside propageerimine, ujumisalade kandepinna laiendamine ja sportliku taseme tõstmine.
9. Liidu ülesanneteks on:
1) oma liikmete ühishuvide kaitsmine, esindamine ja koostöö arendamine riigiasutustega, kohalike omavalitsustega, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii kodu- kui välismaal;
2) teostada koos Liidu liikmetega ujumiselu planeerimist ja korraldada vastavat koolitust;
3) vabariiklike tiitlivõistluste, rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordiürituste korraldamine ning rahvusvahelistele võistlustele koondise lähetamise organiseerimine, liikmetele treeninguteks metoodiliste materjalide hankimine; sportlaste, treenerite, kohtunike, liidu liikmete ja toetajate autasustamine ning stipendiumite määramine;
4) korraldada vabariigi parimatele ujujatele ettevalmistust osavõtuks rahvusvahelistest tiitlivõistlustest.
10. Eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks Liit:
– viib läbi tasulisi spordiüritusi;
– võtab vastu varalisi annetusi ja eraldisi;
– teostab tehinguid Liidu kasutuses ja omanduses oleva ning tema põhieesmärgi saavutamiseks vajaliku varaga;
– sõlmib sponsor- ja reklaamlepinguid;
– korraldab kasumit mittetaotleval viisil sportlikku tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi, osavõtte võistlustest, toetab ja autasustab sportlaseid, treenereid, kohtunikke, juhte;
– stimuleerib spordiliikumise arendamisel silmapaistnuid isikuid ja organisatsioone, annab välja stipendiume.
III LIIDU LIIKMESKOND
11. Liidu liikmeteks võivad olla nii äriühingutena kui ka mittetulundusühingutena tegutsevad spordiklubid, -seltsid ja –ühendused ning muud seaduses sätestatud isikud, kes täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt Liidu tegevuses ning tasuvad regulaarset liikmemaksu. Liidu liikmesklubide liikmed saavad kuuluda Liitu ainult oma spordiklubi, -seltsi, ja -ühenduse kaudu.
12. Liidu liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse oma järgmisel korralisel koosolekul. Igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja liikmetele kinnitab Liidu üldkoosolek. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse üldkoosolekul.
13. Liikmelisust Liidus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Juriidilisest isiku liikme lõppemise korral tema liikmelisus Liidus lõpeb. Liikmelisus säilib liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Liikme eraldumise korral säilib jaguneva isiku liikmelisus liidus.
14. Liidu liikmel on õigus avalduse alusel Liidust välja astuda. Liige võib Liidust välja astuda pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi või kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
15. Liikme võib liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu valitud organite ning juhtide poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte või on jätnud tasumata Liidu liikmemaksu 2 aasta jooksul. Liidust välja arvatud liikmele tuleb tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult teatada. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse läbivaatamist üldkoosoleku poolt.
16. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel liikmemakse ei tagastata. Liikmel, kelle liikmelisus liidus on lõppenud, ei ole õigusi liidu varale.
17. Liidu liikmetel on õigus:
1) osaleda ja olla esindatud Liidu kõigil üritustel ning tegevustes;
2) kasutada Liidu poolt loodud sportimistingimusi vastavalt Liidus kehtestatud korrale;
3) osaleda oma esindajate kaudu üldkoosolekute töös, seada üles oma esindajaid valimisteks liidu organitesse;
4) esindada Liitu selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ning üritustel;
5) esitada arupärimisi ja ettepanekuid Liidu valitavate organite tegevuse kohta ning saada Liidu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;
6) esitada Liidu juhtorganitele taotlusi materiaalse ja moraalse toetuse saamiseks;
7) kasutada vastavalt kehtestatud korrale Liidu sümboolikat ja Liidu vara;
8) kutsuda tagasi oma esindajaid Liidu valitavatest organitest ja Liidust välja astuda.
18. Liidu liikmed on kohustatud:
1) järgima Liidu põhikirja ning teisi Liidu organite poolt oma pädevuse piires kehtestatud akte;
2) pühenduma ujumisalade arendamisele ja kaasa aitama ujumisalade harrastuse kasvule;
3) osalema oma esindajate kaudu korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;
4) tasuma õigeaegselt Liidu liikmemaksu;
5) kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Liidu vara;
6) hoidma ja kaitsma Liidu head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest.
IV LIIDU JUHTIMINE JA JÄRELVALVE
19. Liidu kõrgeimaks organiks on Liidu liikmete üldkoosolek. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul, hiljemalt juunikuus. Juhatus on kohustatud kokku kutsuma erakorralise üldkoosoleku siis, kui seda nõuavad Liidu huvid või nõue erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisest on esitanud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmete poolt. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku ülaltoodud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt.
20. Üldkoosolekul osalevad Liidu kõikide liikmete esindajad. Konkreetse esindaja või esindajate määramine üldkoosolekule kuulub iga liikme pädevusse. Iga esindaja tõendab oma volitusi lihtkirjaliku volikirjaga. Igal liidu liikmel on 1 hääl.
21. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes, mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga või seadusega juhatuse pädevusse.
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine ja Liidu eesmärkide muutmine;
2) Liidu lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine;
3) Liidu liikmemaksude ning litsentsimaksude määra ja tasumise korra kehtestamine;
4) lõppenud majandusaasta ja revisjonikomisjoni aruande kinnitamine;
5) aasta tegevussuundade kinnitamine;
6) Liidu presidendi, juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
7) Liidu lipu ja autasude statuutide kinnitamine;
8) juhatuse või revisjonikomisjoni liikmetega tehingu sõlmimine või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes liidu esindaja määramine.
22. Üldkoosolekut juhatab Liidu liikmete poolt koosolekul valitud juhataja. Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud kodukorra järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku kodukorraga. Kui ka üks üldkoosolekul osaleva Liidu liikme esindaja nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta otsus vastu salajase hääletamise teel. Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele lisatakse üldkoosolekust osavõtnud liikmete esindajate nimekiri. Üldkoosoleku otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
23. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles on esindatud üle poole Liidu liikmetest. Kui üldkoosolek ei ole ülal sätestatud kvooruminõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul on esindatud vähemalt kaks liiget. Kui üldkoosoleku kokku kutsumisel on rikutud põhikirjaga sätestatud nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul on esindatud kõik liidu liikmed. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.
Kiireloomuliste (päevakorra projektis mitteolevate) küsimuste päevakorda võtmine võib toimuda ainult erandkorras Üldkogu otsusel tingimusel, et selle poolt on kõik üldkoosolekul registreeritud liikmed. Kiireloomulistena ei või päevakorda lülitada Liidu põhikirja vastuvõtmise ja muutmisega ning Liidu eesmärgi muutmisega ja tegevuse lõpetamisega seotud küsimusi, välja arvatud siis, kui Üldkogul on esindatud kõik liikmed.
24. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevate liidu liikmete esindajatest. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi liidu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteesindatud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult. Liidu liige ei või hääletada, kui üldkoosolek otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Üldkoosoleku poolt liidu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks, samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.
25. Liidu põhikirja muutmist saab üldkoosolek otsustada, kui üldkoosolekul on esindatud 2/3 Liidu liikmetest. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletavad üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete esindajatest. Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest.
26. Üldkoosoleku otsuse võib kehtetuks tunnistada kohus, kui üldkoosoleku otsus on vastuolus seaduse või liidu põhikirjaga ning sellekohane avaldus on esitatud liidu liikme või liidu juhatuse poolt hiljemalt kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.
27. Liidul on juhatus, mis seda juhib ja esindab. Liidu juhatusse kuulub koos Liidu presidendiga vähemalt viis liiget. Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete täpse arvu otsustab üldkoosolek. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse tööd juhib Liidu president.
28. Liidu presidendi valimistel osutub valituks enim hääli saanud kandidaat eeldusel, et kandidaadi poolt hääletavad üle poole selle kandidaadi valimiseks õigust omavad üldkoosolekul osalevate Liidu liikmete esindajad. Presidendil on õigus esitada juhatuse liikme kandidaate. Juhatuse liikmete valimistel osutuvad valituks enim hääli saanud kandidaadid. Valimisi võib korraldada mitmes voorus.
29. President esindab Liitu õigustoimingutes ainuisikuliselt ja ülejäänud juhatuse liikmed ühiselt.
30. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral Liidu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel. Tagasikutsumist võidakse algatada, kui seda nõuab vähemalt ½ Liidu liikmetest. Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel. Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikmete valimise korra alusel. Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.
31. Juhatus peab andma liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande. Juhatus korraldab Liidu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid Liidu liikmete arvu kohta.
32. Juhatuse, samuti Liidu muu organi liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega Liidule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse, samuti liidu muu organi liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju Liidu
võlausaldajale, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt liiduga. Juhatuse või Liidu muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.
33. Juhatus võtab vastu otsuseid Liidu juhtimise küsimustes.
Juhatuse pädevusse kuuluvad:
1) üldkoosoleku ettevalmistamine ja selle otsuste elluviimine;
2) liikmete vastuvõtmine ja liikmeskonnast lahkumise otsustamine;
3) Liidu tegevuskavade väljatöötamine ja kinnitamine, Liidu tegevussuundade ja eelarve koostamine ning kinnitamine, nende esitamine kinnitamiseks üldkoosolekule;
4) Liidu liikmete koostöö koordineerimine ja nendevaheliste vaidlusküsimuste lahendamine;
5) välissuhete korraldamine ja koordineerimine, rahvusvahelistesse spordiühendustesse ning üleriigilistesse ühendustesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;
6) Liidu komisjonide ja institutsioonide moodustamine ning koosseisude nimeline kinnitamine;
7) Liidu sekretariaadi struktuuri, töötajate arvulise koosseisu, ametijuhendite ja palgatingimuste kinnitamine;
8) töölepingute sõlmimine Liidu töötajatega (sh Liidu peatreener);
9) Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kinnitamine;
10) loa andmine laenude võtmiseks ja andmiseks, laenu suuruse kindlaksmääramine;
11) Liidu autasude süsteemi ja sümboolika kavandite väljatöötamine;
12) Liidu võistluste ja ürituste kalendri, võistluste juhendite ja eelarvete, koondvõistkondade, kohtunikekogu ning treeneritekogu koosseisude ning nende juhtide nimeline kinnitamine;
13) toetuste ja stipendiumite määramine sportlastele, teenekatele treeneritele ja juhtidele;
14) muude sportlikku tegevust ja ühisettevõtmisi puudutavate üldküsimuste lahendamine.
34. Juhatuse koosolekud kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosolekuid juhib Liidu president, presidendi äraolekul juhatuse koosolekul valitud koosoleku juhataja.
Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 koosolekul osalevatest juhatuse liikmetest. Juhatus võib vastu võtta otsuseid juhatuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kõik juhatuse liikmed elektrooniliste sidevahendite kaudu fikseeritavana.
Juhatuse liige ei või osaleda hääletuses, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Liidu poolt.
Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
35. Üldkoosolek teostab järelvalvet Liidu teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande teostamiseks määrab üldkoosolek kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni liikmed valitakse kõigi üldkoosolekul osalevate Liidu liikmete esindajate poolt neljaks aastaks.
Revisjonikomisjoni liikmete valimisel järgitakse põhikirja punktis 28. sätestatud juhatuse liikmete valimise korda. Revisjonikomisjon valib enda hulgast esimehe. Järelvalvet teostava revisjonikomisjoni liikmed peavad olema teovõimelised füüsilised isikud ning nad ei tohi kuuluda juhatuse liikmete hulka ega töötada Liidu sekretariaadis. Juhatus peab võimaldama revisjonikomisjonil tutvuda kõigi revisjoni läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta aruande, mille esitab kinnitamiseks Liidu üldkoosolekule.
V LIIDU VAHENDID, VARA JA ARUANDLUS
36. Liidu vahendid ja vara moodustuvad:
1) litsentsi- ja liikmemaksudest;
2) füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest;
3) riigi ja kohalike omavalitsuste toetustest;
4) toetustest sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;
5) Liidu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatest tuluüritustelt, sponsor- ja reklaamlepingutest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ning muudest laekumisest.
37. Liidu vahendid ja vara kuuluvad Liidule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Liit võib oma vara ja vahendeid anda kasutamiseks (rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne.) oma liikmetele ja Liidu liige Liidule lepingulisel alusel. Liit ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest. Liikmed ei kanna varalist vastutust Liidu kohustuste eest.
38. Liidu majandusaasta algab 01. jaanuaril ning lõpeb 31. detsembril.
Juhatus korraldab Liidu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need koos revisjonikomisjoni aruandega üldkoosolekule kinnitamiseks.
VI LIIDU LÕPETAMINE
Liidu lõpetamise korral anda (pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist) alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühingute nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
VII ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
Ühinemine ja jagunemine toimub vastavalt seaduses ettenähtud korrale.
Käesolev põhikiri on kinnitatud EUL üldkoosolekul Tallinnas, 28.05.2016
Karol Kovanen
president
Eesti Ujumisliit
