2017. aastal on tulemas neli “Õpime ujuma“ koolitust, mis saavad toimuma Eesti erinevates paikades. “Õpime ujuma“ kursuste laiem eesmärk on tagada Eesti laste ühtsematel alustel ujuma õpetamine, et selle kaudu parandada eestlaste ujumisoskust turvalisema elu kindlustamiseks.
Ujumise algõpetuse koolitusele oodatakse lisaks ujumisõpetajatele ka teisi õpetajaid, kes saavad kooli ujumistundides olla ujumisõpetajale heaks abiks.
Kolm varasemalt osalenud õpetajat rääkisid, milline on olnud “Õpime ujuma” koolituste mõju ujumistundidele.
“Õpime ujuma koolitused on mõjunud minu professionaalsele arengule väga hästi! Olen saanud head harjutusvara laste esmase arengu tarvis ja kuna töötan teist aastat koolis ujumisõpetajana, siis näen, et areng nii laste kui ka enda peal on olnud suur,” räägib koolitusest Tartu Kivilinna koolis kehalist kasvatust ja ujumise algõpetust õpetav Ott Riisenberg, lisades: “Võimalik, et kõige positiivsem muutus on see, et koolitust kaasa tehes sain ujumise algõpetuse osa ka ise kaasa teha ja seega ka ujumise selgemaks. Ise kaasa tehes sain parema tunnetuse, kuidas peaksin lastele samad asjad selgeks tegema.”
Otiga nõustub ka Hargla kooli kehalise kasvatuse õpetaja Urve Naha, kes peab samuti harjutuste vees kaasa tegemist positiivseks elamuseks.
Õpetaja staaži on Urvel 40 aastat ning ujumist on ta õpetanud juba sellest ajast peale, kui ujumise algõpetuse nõue vastu võeti. Lähim ujula Hargla koolile on 35km kaugusel asuvas Valgas ning tänu pikale vahemaale viib Urve ujumistunde läbi paaristundidena.
“Õpime Ujuma koolitused on väga head ja need on ka tundidele väga hästi mõjunud,” räägib Urve koolitusest, lisades: “Mina sain Õpime ujuma koolituselt palju uusi harjutusi ja väga head metoodikat, mida kasutada.”
“Õpime ujuma koolitused on igas mõttes hästi ja produktiivselt mõjunud. Leian, et need koolitused on kõigile hädavajalikud ja kasulikud ka mitte ujumise algõpetuse õpetajatele, vaid kõigile spordialaõpetajatele, kes vähem või rohkem ujumisega kokku puutuvad,” räägib kolmandat aastat Kuressaare Gümnaasiumis kehalist kasvatust ning ujumist õpetav Juhan Kolk, lisades: “Kõige positiivsem on vast see, et annab enesekindlust ka õpetajale, kes lapse ujumise arengut nö nagu kunstnik kujundab.”
Juhani meelest on koolitused olulised ennekõike ühtse Eesti ujumise algõpetuse käekäigu loomiseks: “Enne koolitusi leiutas iga õpetaja oma mätta otsast ja omal viisil, mis pole ka võib-olla paha, aga üldiselt on see ühine tegevus oluliselt kasulikum. Ujumine on üks suuremaid ja tähtsamaid spordialade alusalasid.”
Juhan seletab lastele alati, et ujumine on väga oluline, sest näiteks jalgpalliprofina kalal olles tiiki kukkudes, võib asi väga halvasti lõppeda, lisades: “Toon näite ka Ott Tänakust, kes on meie saare ja hetkel ka kogu Eesti kuulsaim rallisõitja. Mehhiko rallil sõitis ta tiiki, ujus sealt välja ja pääses uppuvast autost. Kui Ott Tänak ei oleks osanud ujuda, oleks tulemus väga kurb olnud. Ujumine on sama tähtis kui lugemisoskus. Kui oskad juba ujuda, tuleb ka lugemisoskuse omandamine kiiremini – terves kehas, terve vaim!”
Tänu ujumisoskusele on võimalik läbi viia ka teiste spordialade tunde, hea näite selle kohta toob Saaremaal õpetav Juhan: “Selle õppeaasta septembris alustasime kehalise kasvatuse ühe osana ka purjetamise õpetamist. Kõik teise klassi lapsed, kes olid juba esimeses klassis terve õppeaasta jooksul ujumas käinud, käisid septembris kehalise kasvatuse tunni osana neli nädalat purjetamas. Sama asi jätkub ka mai kuus. See on kõigile kasulik – nii koolile, kohalikule purjetamisklubile, kui ka merehuviliste juurdekasvule.”
Järgmine “Õpime ujuma” koolitus toimub 20.-21. märtsini Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses.
Lisainfo koolituste kohta on leitav veebiaadressilt: http://www.swimming.ee/veega-sober/opime-ujuma-koolitused/
