Üks haruldane ja silmailu pakkuv olümpiaala on Eestis veel paljudele avastamata
Sünkroon- ehk kujundujumist võib lihtsal moel iseloomustada kui võimlemist, mida tehakse vees. See põhineb veeballetil, kus ujujad esitavad koreograafiat ning tants, ujumine ja võimlemine on omavahel muusika rütmis segunenud. Tegemist on Eestis veel lapsekingades oleva spordialaga, mis vajab eestvedajate sõnul rohkem rahalist tuge riigilt ja ujumisliidult ning sügavamaid basseine, kus saaksid harjutada vanemad sportlased.
Möödunud nädalavahetusel peeti Tartus Aura veekeskuses kahe päeva jooksul esimesed Baltimaade kujundujumise meistrivõistlused. Üks sündmuse eestvedaja ja Eesti Veespordialade Kooli treener Anastasia Budarina ütles, et võistlused möödusid küll meeleolukalt, aga korraldajatele raskelt.
Eestvedajatel suurt toetust pole
Kokku oli kohal 100 ujujat Lätist, Leedust, Ukrainast, Austriast ja Eestist. „Tahtsime seda võistlust korraldada juba enne koroonapandeemiat ning alles nüüd tekkis võimalus. Korraldada polnud lihtne, sest tegime seda kõike ise, oma töö kõrvalt. Riigi ja ujumisliidu poolt pole seni väga suurt toetust olnud,” selgitas Budarina.
Nimelt nõuab sünkroonujumise võistlus vähemalt nelja meetri sügavust basseini, madalamas saavad treenida ainult kuni 13aastased rühmad. Seetõttu oli ka Auras suurem osa võistlejatest selles vanuses ja neist vanemad sportlased osalesid ühe või paari kaupa. Lisaks vajab selline võistlus basseinis kõigi radade vabastamist ning nõuab laia veepinda.
Budarina sõnul on sünkroonujumine osaliselt ka konkurent teistele ujumisliidu alla kuuluvatele aladele. Eestis saab seda ala õppida vaid ühes klubis, Eesti Veespordialade Koolis, mis on väikse meeskonnaga tegutsenud alates 2015. aastast. „Alguses oli meil ainult kolm treenerit, nüüd on rohkem. Aga lapsi pole klubis väga palju, sest paljud ei tea meie kohta. Ometi oleme Euroopast võistlustelt medalitega tagasi tulnud,” rääkis ta.
Ja lisas: „Eks me veidi tunneme ennast ikkagi eraldi ning basseinide nimel käib suuremates linnades pidevalt kaklemist.“
Eesti Veespordialade Koolis alustas sünkroonujumise treeningutega esimesena Anton Ržanov, Moskvast pärit balletiartist, kes liitus 2008. aastal Estonia teatri trupiga. Kuna tantsimine polnud enam piisavalt köitev, sõitis ta Venemaale, et seal sünkroonujumise koolitused läbida.
Kujundujumise trennid toimuvad nii saalis kui vees. „Esmalt õpitakse sportlikku ujumist, seejärel tasapisi figuure. Saalis tehakse akrobaatikat, võimlemist, koreograafiat ja venitamist. Uhke trikoo selga tõmbamine ja võistlemine võtab aega,” rõhutas Budarina ja osutas, et alguses tuleb küll rohkem pingutada, aga asi on seda väärt.
Ujumisliit näeb helget tulevikku
Balti meistrivõistluseid käis laupäeval avamas Eesti ujumisliidu peasekretär Pille Tali, kes oli spordiala lähedalt nägemise üle positiivselt meelestatud. Tema hinnangul on sünkroonujumine veel tundmatu ala, sest Eestis puudub tugev koolkond ja ajalugu, mis alles loksub paika.
„Ega kui Anton seitse aastat tagasi Peterburist siia tuli, siis me kõik alaliidus vaatasime suurte silmadega ning oleme nendega koos kasvanud ja arenenud,” ütles Tali. Ta nõustus, et konkurents veespordis on suur ning Harjumaal ja Tartumaal on veepinnast oluliselt puudu, seda enam, et sünkroonujumine nõuab veel spetsiifilisemaid tingimusi.
Kuna riigi ja Eesti olümpiakomitee rahastus tuleneb peasekretäri sõnul tulemuste pealt, siis pole seda olnud palju, aga tulevik on helgem. „Kindlasti peame meie samuti järgmisel aastal alaliidu eelarvest vahendid leidma ning kui nad pead tõstavad, on võimalusi rohkem,” lubas Tali.
„Mind üllatas laupäeval see, kui noored need sportlased olid ja neid oli nii palju. Eesti delegatsioon nägi väga ilus välja ning kogu see kommuun lastevanematest ja treeneritest tundub väga kokkuhoidev. Siit hakkab hargnema ajalugu ning ma usun, et paari aasta pärast on nad väga kõvad tegijad.“
Kahe päeva jooksul võisteldi parima tiitli nimel kohustuslikes figuurides ning tehnilistes ja vabakavades muusika saatel. Medaleid jagati nii soolodele, duettidele, segaduettidele kui ka rühma- ja kombineeritud programmis osalejatele. Eesti meeskond esitas oma sportlasi peaaegu kõikides kategooriates. Esmakordselt esines ka meie kooli uus segaduett- Anastasia Popova ja Kondrat Rebert.
Eestlaste saavutused Balti meistrivõistluste Open kategooriates
12aastased ja nooremad
Soolo – 2. koht Anna Paula Tiidemann
Duod – 2. koht Ksenia Kuznetsova ja Margarita Hristaforova; 3. koht – Anna Paula Tiidemann ja Aleksandra Piho
13-15aastased
Soolo – 1. Koht Aleksandra Orlova
Duod– 1. Koht Aleksandra Orlova ja Alisa Valtanen
Eestlaste saavutused Balti riikide arvestuses
8aastased ja nooremad, kohustuslikud figuurid kategoorias
- koht Solomeia Shipilova
- koht Emilia Keba
- koht Marta Timošina
10aastased ja nooremad, kohustuslikud figuurid kategoorias:
- koht Simona Domoskanova
- koht Valeria Fedoruk
12aastased ja nooremad
Soolo – 2. koht Anna Paula Tiidemann
Duod– 1. koht Ksenia Kuznetsova ja Margarita Hristaforova, 2. koht Anna Paula Tiidemann ja Aleksandra Piho
13-15aastased
Soolo – 1. koht Aleksandra Orlova; 3. koht Maria Mia Tridvornova
Duod– 1. koht Aleksandra Orlova ja Alisa Valtanen
Juuniorite vanuses
Soolo – 3. koht Loora Kurgjärv
Baltimaade kujundujumise meistrivõistlusi toetasid: Eesti Ujumisliit, Kultuurikapital, Aura Veekeskus, LuxExpress, Proswim, Tartu linn ja Stilipidu.
Pilt: Maria Kilk
