15. aprillil ujus Merle Liivand oma 5. Guinnessi maailmarekordi pikkusega 48,28 km ( 30 miili) ajaga 14.15,09,04.
Uursime Merlelt, kuidas tal läks ettevalmistus 30 miili läbimiseks.
Ettevalmistus on iga aasta olnud karm, aga mis on erinev on ka see, et talvel otsustasid kolme riigi arstid, et minu eluaegne aneemia on paratamatus ja sellele saab abi ainult nõgest süüa ja nõelraviga. Nimelt on mul vähem hapniku kui tava inimesel ja sportlasel. Kogu mu sportlaskarjääri teadmatus on saanud vastuse. Aga sellest olenevalt pidin leidma lahendusi, kuidas targalt treenida. Mitte ainult, et ujuda 50 km ringis kuid ka selle jaoks, et järgmine päev 10 km avavee võistlusel ujuda.
Miks vōtad üha ja üha ette järjest rängemaid eesmärke?
Seose enda tervise eluaegse mure ning hapniku tarbimisega enda sportlase kehas olen teaduselt saanud aru, et sportlaste suurim tuleviku mure on mikroplastik nende endi kehas ja selle mõjud veres, sportlikus taastumises ja hormonaalses tasakaalus. Ma vōttan ette raskeid rekordeid, aga see on ka selle jaoks, et sportlaste tuleviku kindlustada. Mitte ainult mikroplastik, aga ka avaveeujumise iga aastased mured on kahjuks jätkuvalt sinivetikad, soojad temperatuurid ja tormid treeningbaasides!
Milline oli tunne distantsi ajal ja millised emotsioonid valdasid lōpetades?
Meil oli palju kriitilisi olukordi ja mu tiim ja turvatiim tõesti võttis omapoolt ette tohutu katsumuse. sest lisaks veereostusele oli minu kajaki tiim mures lõpmatu paadi liiklusega. Õnneks kõik – kaasa arvatud Coast Guard teab minu missioni tunnet ning kõige kriitilisemal hetkel said kõik aru, et ma lahen kasvõi üksi paadi tunnelist läbi kui ootan, millal ekstra paate juurde tuleb. Nii, et lõpuks oli mul 4 paati, lisaks jett ja kayak, kes mind saatsid. Kõige hullem oli pea tund aega ujuda pimedas, sest teada olevalt on Biscayne lahes krokodillid ja haikalad. Kuid õnneks oli mul usku, et midagi ei juhtu. Lisaks olen vägagi uhke, et mu kõrval olid kõik need 14+ tundi ka elektripaat, mis on tõeline innovatsioon meie ajastul.
Avaveeujujana olen kogenud diisli paadi maitseid ja seekord elektripaat aitas palju! Aga rekord oli vägev ja ma ei suutnud peale seda korralikult süüa ja magada, sest keel oli vägagi paistes. Kuid vaatamata sellele suutsin 10 km ära ujuda korralikult kaoatades oma maailmameistrivõistluste avavee võitjale 29 midagi minuteid ilma, et oleks 10 km ajal saanudki vett korralikult kätte toitmisalast.
Usun, et kõik laks vägagi hästi ja maailma meedia tõesti vägagi juubeldab. Demi Moori vend ja tema sõpruskond avastas, et ma panin Demi loost mööda.
Rekordiujumise mõtted.
Fakt on see, et avaveeujumine on ohus ja teadmine kui palju inimesi tuli sel päeval välja, et minu missioni ja sünnipäeva nädalavahetust tähistada annab mulle märku, et ma liigun õigel teel, õigetel treeningutel. Lisaks minu 15 kg prügi, mis ma välja kogusin, kogus Miami 2500 poundsi prügi- ja see kõik on meil lahe äärest, milles me ujume! Inimeste tahe olla mu ümber on innustanud tänagi teisi inimesi minema trenni ja hakkama saada! Tundub, et rohkem inimesi tahab ujuda, sest minu telefon on punane ja ujumistreeningutega tahetakae see nädal alustada. Sellepeale on ju ainult hea meel.
Palju õnne!
Foto: Merle Liivand erakogu
