Homme Londonis avatavate XXX suveolümpiamängude ujumisvõistlused algavad 28. juulil.
Kohe esimesel võistluspäeval on stardis mõlemad meie koondise ujujad Triin Aljand ja Martin Liivamägi.
Triin tuleb oma kolmandatel olümpiamängudel starti 100 meetri liblikujumises. Neli aastat tagasi Pekingis sai Triin samal distantsil Eesti rekordiga 59,43 32. koha.
2009. aastast kuulub Triinu nimele Eesti rekord numbritega 59,00.
Martin Liivamägi osaleb olümpiamängudel teist korda. Martini esimeseks distantsiks on 100 meetrit rinnuli. Eesti rekord sel distantsil kuulub 1.00,56-ga Martti Aljandi nimele ja on püstitatud 2009. aastal. Martini isiklik rekord on 1.01,45 ning püstitatud käesoleval aastal.
Järgmine meie koondislaste start on kavas 1. augustil, kui Eesti rekordimehel Martin Liivamäel on kavas 200 meetri kompleksujumine. Eesti rekordi 1.59,95 püstitas Martin 2009. aastal. Käesolava aasta parim tulemus on Martinil 2.03,29.
3. augustil asub teist korda starti Triin Aljand, kel kavas 50 meetri vabaujumine. Eesti rekord kuulub alates käesolevast aastast Triinu nimele numbritega 25,01.
Sel distantsil sai Triin Aljand Pekingi OM-il 21. koha ajaga 25,29.
Meie sportlastele on toeks ala juhina EUL peatreener Riho Aljand ning Martin Liivamäe treener Greg Meehan. Samuti on Londonis Triin Aljandi treener Dimitri Mancevic, kelle juhendada on Türgi ujumiskoondis.
Riho Aljandi kommentaar Londonist:
“Meil siin kõik korras, kui kuumus liiga ei teeks. Siin konditsioneere ei ole. Hommikuse (26. juuli) trenni lõpeatsime napilt enne kella 12, kui algas esindajate koosolek. See sai kell 13 läbi. Siis oli kell 15 pressikas kogu meediale. ETV käis juba hommikuse trenni ajal basseinis intevjuusid võtmas. Õhtul läheme veel kord trenni. Bassein on ise ilus ja samas ka mugav. Soojendusujula on võistlusujula nö. seina taga. Eraldi on olemas kolm pikka (10 rada) ja kaks lühikest (8 rada) ujulat ühes kompleksis, mis 5 minuti bussisõidu kaugusel. Nii, et vett jätkub. Homme (loe: täna) saame loodetavasti ka OM ujumismõtsid kätte. Siis võib juba starti minna!”
Eesti ujujad on osalenud olümpiamängudel alates 1936. aastat, kui Beriliinis olid stardis vennad Egon ja Boris Roolaidid.
Järgmine võimalus Eesti ujujatel osaleda OM-il tuli alles 1952. aastal Helsingis, kui NL koondise eest tegid stardid Endel Edasi ja Endel Press.
1960. aastal Roomas kuulusidi NL koondisesse Veiko Siimar, Ulvi Voog-Indrikson ja Eve Uusmees-Maurer.
1968. aasta OM-il Mehhikos kuulus Kanada koondisesse Toomas Arusoo.
Ainsad OM medalid pärinevad 1980. aasta Moskva olümpiamängudelt, kui Ivar Stukolkin võitis NL koondise koosseisus kuld- ja pronksmedali.
Los Angelese OM-il 1984. aastal võistles Kanada koondises Cindy Õunpuu.
Taas sini-must-valge lipu all võistlesid 1992. aastal Barcelona OM-il Indrek Sei, Ilmar Ojase, Marko Pachel ja Aldo Suurväli. Alates nendest mängudest on Eesti ujumine olnud alati esindatud.
1996. aastal osales Atlantas kuulus Eesti olümpiakoondisesse Indrek Sei. Oma kolmandatel olümpiamängudel osales Indrek Sei 2000. aastal Sydney´s, kus startisid ka Raiko Pachel, Jana Kolukanova ja Elina Partõka.
2004. aastal kuulusid Ateena OM koondisesse Jana Kolukanova, Triin Aljand, Elina Partõka, Danil Haustov, Aleksandr Baldin ja Jelena Petrova.
Pekingi OM-il 2008. aastal osales tervelt 9 Eesti ujujat ? Triin Aljand, Miko Mälberg, Martti Aljand, Martin Liivamägi, Danil Haustov, Andres Olvik, Elina Partõka, Anna-Liisa Põld ja Vladimir Sidorkin.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajal on parimaks individuaalseks kohaks olümpiamängudel Jana Kolukanova 16. koht 50 meetri vabaujumises 2000. aasta Sydney mängudelt.
