Eesti ujujad saavutasid 9.-12. detsembrini Viinis toimunud Euroopa lühiraja meistrivõistlustel 4 poolfinaali kohta.
Esimesel päeval jõudis ainsa Eesti ujujana poolfinaali Jane Trepp. Trepp läbis hommikul 50 meetrit rinnuli ajaga 32,26, mis andis 13. koha.
Jane läbis poolfinaalis 50 meetrit rinnuli 31,94 sekundiga ja hõivas 12. koha. Viimasena pääses finaali 31,80-ga. Parima ajaga (31,25) läks finaali Venemaa ujuja Jelena Bogomazova.
Berit Aljand sai 100 m seliliujumises 1.04,08-ga 27. koha, 200 m kompleksujumises oli Natalia Hissamutdinova 2.17,06-ga 14. ja Maria Albert 2.19,16-ga 19. Otse finaali pääses viimasena ajaga 2.15,22, mis seitse sajandikku kehvem Natalia nimel olevast mulluselt lühiraja EM-ilt pärit Eesti rekordist.
Martti Aljand sai 400 m kompleksujumise eelujumises kirja aja 4.29,57, mis andis 17. koha. Isiklikust rekordist oli see aeg veidi enam kui kaks sekundit nõrgem.
Teisel võistluspäeval jõudis Triin Aljand 100 meetri kompleksujumises poolfinaali. Aljand sai kirja aja 1.03,30, mis oli paremuselt 11. tulemus. Tema tänavune tippaeg sel alal on vaid 0,05 sekundit parem.
Poolfinaalis jäi Triinul vajaka 0,26 sekundit, et 100 m kompleksujumise finaali pääseda. Tallinlanna lõpetas esimese poolfinaali kuuendana oma tänavuse tippaja 1.02,96-ga ning sai kokkuvõttes 10. koha.
Ülejäänud kaks startinud Eesti naisujujat õhtustesse poolfinaalidesse ei jõudnud. Eesti rekordi (1.02,44) omanik Jane Trepp jäi ajaga 1.04,30 24. ja Maria Albert ajaga 1.04,99 28. kohale.
Viimase eestlasena käis vees Ken Tomson, kes võistles 100 meetri vabaujumises. Tomson läbis neli basseinipikkust isikliku rekordiga 49,77, mis andis 59 mehe konkurentsis 36. koha.
200 meetri rinnuliujumise Eesti rekordi (2.25,54) omanik Natalia Hissamudtinova rahuldus eelujumises ajaga 2.29,44, mis andis 16. koha. Finaali pääsesid kaheksa paremat, koha lõppvõistlusel andnuks aeg 2.27,90.
Kolmandal päeval tegid Triin ja Berit Aljand tegid kaasa 50 m seliliujumises, kus Triin sai ajaks 28,77, mis andis üheksandana edasipääsu poolfinaali. Beriti tulemuseks fikseeriti 30,24, millega ta saavutas 29. koha. Parim oli Luise Örnstedt Taanist 27,92-ga.
Õhtupoolikul toimunud poolfinaalis ujus Triin välja aja 28,83, mis andis omas poolfinaalis seitsmenda ja kahe ujumise kokkuvõttes 13. koha.
Martti Aljand osales 100 m kompleksujumises. Isiklikku rekordit tähistavast ajast 57,40 piisas vaid 28. koha saavutamiseks, poolfinaali oleks viinud 1,38 sekundit parem tulemus. Eelujumiste kiireim oli Sergei Sergejev Ukrainast 54,39-ga.
Pühapäeval sai hommikustes eelujumistes Triin Aljand 50 m kroolis 14. aja ja jätkab poolfinaalis. Aljand kuulus tugeivamasse, viimasesse ujumisse, kus sai ajaga 25,57 kuuenda koha. Kaks paremat aega said kirja hollandlannad, eelujumiste kiireim oli Marleen Veldhuis 24,58-ga.
Triinu aeg poolfinaalis oli 25,53, viimasena pääses finaali 25,18-ga. Triin Aljand jõudis Viinis poolfinaali kolme alal, olles 50 m seliliujumises 13. ja 100 m kompleksujumises 10.
200 meetri vabaujumises sai Maria Albert 20. koha ajaga 2.02,14. Eelujumiste kiireim oli 200 meetris britt Melanie Marshall 5,15 sekundit kiirema tulemusega.
Meeste samal alal käisid basseinis Ken Tomson ja Martti Aljand. Tomsonile andis isiklik rekord 1.50,82 42. koha, Aljand ujus samuti isikliku rekordi 1.53,51 ja lõpetas 52. kohaga. Itaallane Filippo Magnini jõudis lõpuseinani ajaga 1.45,81.
Natalia Hissamutdinova tegi kaasa 400 m kompleksujumises ja lõpetas ajaga 4.55,80 18. kohaga. Edasipääsust finaali kaheksa tugevama hulka jäi puudu 11 sekundit. Parimale, Eva Risztovale Ungarist kaotas Hissamutdinova ligi 22 sekundiga.
Berit Aljand osales 200 m seliliujumises, kuid aeg 2.16,68 ei lubanud enamat 24. kohast.
Seega saavutasid meie ujujad kuus kohta esimese 16 hulgas. Tagasihoidlikumalt kui sel aastal on osaletud 1998. aastal Sheffieldis ja 1999. aastal Lissabonis.
2004. aasta on olnud eriliselt pikk spordiaasta, toimunud on 4 tiitlivõistlust – Euroopa meistrivõistlused Madridis, Olümpiamängud Ateenas, Maailma lõhiraja meistrivõistlused Indianapolises ja Euroopa lühiraja meistrivõistlused Viinis.
Ka Euroopa ja maailma tippujujad, s.h. Prantsusmaa kroolisprinter Frederick Bousquet ja Rumeenia liblikujuja Ion Ghergel on kinnitanud väsimust pikast aastast.
Tuhnides vanades protokollides võib leida, et esimestel samalaadsetel võistlustel Rostockis 1996. aastal saavutasid Eesti ujujad 8 kohta esimese kuueteistkümne hilgas ning üks finaali koht (Raiko Pachel).
1998. aastal Sheffieldis oldi esimese 16 hulgas neli korda.
Kõige tagasihoidlikumad etteasted olid 1999. aastal Lissabonis, kus Eesti laeks jäi 18. koht.
Edukaimaks võib pidada osalemist 2000. aastal Valencias, kus oldi seitse korda esimese 16 hulgas, kaks korda osaleti finaalis (Indrek Sei ja Jana Kolukanova) ning võistlust kroonis Indrek Sei hõbemedal 100 m kompleksujumises.
2001. aastal Antwerpenis pääsesid meie ujujad viiel korral 16 hulka ja neljal korral ujuti finaals (Jana Kolukanova ja Natalia Hissamutdinova).
2002. aastal Riesas ujuti kaheksa korda 16 hulka ning osaleti ühes finaalis (Natalia Hissamutdinova).
2003. aastal Dublinis andsid väljaujutud tulemused meie sportlastele seitse korda koha esimese 16 hulgas ning neli finaalikohta (Jane Trepp, Natalia Hissamutdinova ja naiste teatenelik).
