Täna esines Õpime ujuma projektijuht Helen Link Linnade ja Valdade Päeval ettekandega, kus ta tutvustas ujumise algõpetusega seonduvaid muudatusi kohalike omavalitsuste esindajatele.
Helen rääkis nii hetkeolukorrast, muudatustest kui ka väljakutsetest, mis 2018. aastal toimuva hakkavad.
Näiteks viimase seitsme aasta jooksul on Eestis uppunud 17 põhikooli klassitäit inimesi (415 inimest), so. keskmiselt pea 60 inimest aastas ja 4,47 inimest 100 000 elaniku kohta aastas, mis on üle poole rohkem kui Põhjamaades.
2016. aastal oli 46 uppunut ning absoluutselt igas Eesti maakonnas registreeriti mõni uppumine.
Rahvusvahelised kogemused ja WHO ülemaailmne raport näitavad, et parem ujumisoskus on kõige lihtsamini kättesaadav uppumissurmasid ennetav meede. Riikides, kus on olemas ühtne kooliujumise programm ja õpetamise metoodika ning kehtestatud ujumisoskuse standard, on tunduvalt vähem uppumissurmasid.
Eestis seisavad uppumissurmade vähendamise ja rahva ujumisoskuse parandamise sihipärase tegevusplaani elluviimise taga Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Päästeamet ja Eesti Ujumisliit.
Tabel hetkeolukorrast ujumise algõppes versus uus programm (2018):
| Hetkel ujumise algõppes: | Uus programm: |
| Eesmärk: 25 m läbimine | Uus eesmärk. Õpiväljundid on oskused vees (kohanemine, sukeldumine, hõljumine, libisemine, edasi liikumine) ja lõpuks ujumisoskus ( definitsioon). |
| 1 õpetaja keskmiselt 16-24 last grupis tundide arv väga erinev ( isegi alla 10 ja 0 tundi) | 1 ujumisõpetaja ja 1 abijuhendaja ning maksimaalselt 12 last juhendaja kohta grupis |
| Keskmiselt 24 tundi | Arvestuslikuks aluseks on 40 tundi. |
| Tunnid basseinis kooli ajal. | Laagri ja õues õppe võimalus. |
| Hindamine igas koolis erinev. | Hindamiseks on kehtestatud ühtsed kriteeriumid. |
| Metoodika igal pool erinev. | Kõigile on teada metoodika ja õpisisu, mis baseerub järk järgulisel edasiminekul, mis aitab jõuda õppekavas kinnitatud õpieesmärgi ja õpiväljunditeni. |
| Kooliujumise läbimine ei anna ülevaadet tegelikust ujumisoskuses. | Kooliujumise lõpus saame ülevaate iga lapse ujumisoskusest ja saame koostada statistikat. |
| Lapsevanematele laste võimetest ülevaate andmine erinev ja pigem puudulik. | Vanem saab lapse oskustest ülevaate kursuse käigus, kui on saavutatud hõljumisoskus ja kursuse lõpus. |
Peamine eesmärk on see, et kõik õpiksid koolis ujuma ja kindlustaksid sellega endale turvalisema ning mitmekülgsema elu.
Heleni ettekande PDF kujul leiad SIIT.
Siit leiad artikli “1 miljon eurot lisaraha viib laste ujumisoskuse uuele tasemele“.
