Eesti Ujumisliit | Tondi 84, 11316 Tallinn
Telefon: +372 603 1530 | E-post: estswim@swimming.ee

Sündmused

Tulevasi sündmused hetkel pole.

Kontaktandmed

Tondi 84, 11316 Tallinn

Telefon: (+372) 603 1530
E-post: estswim@swimming.ee
Arve nr. EE142200221002100431
Reg. nr. 80086145

Treenerid, kes olid tippujujad – kas ja mida nad täna teisiti teeks?

Mitmetest endistest tippujujatest on tänaseks saanud võimekad treenerid – uurisime neilt, kas nad oleksid midagi tippsportlasena muutnud, kui nendel oleks tänased teadmised olnud ja kuidas on nende mõttemaailm muutunud. 

Meie küsimustele vastasid endised tippujujad ja tänased treenerid Martin Liivamägi, Martti Aljand, Pjotr Degtjarjov, Ralf Tribuntsov ja Ken Tomson.

 

Mida nüüd ujujana teisiti teeksid, kui sul oleks need teadmised, mis sul täna treenerina on?

 

MARTIN LIIVAMÄGI:

“Kui rääkida sellest, mis ma teisiti teeksin, siis tegelikult väga paljuski ei muudaks ma midagi. Kõik õnnestumised, pettumused ja otsused on olnud sellel teekonnal vajalikud. Noore sportlasena ei olnud väga paljud otsused minu teha, vaid see koormus langes ikkagi treenerite ja vanemate peale,” rääkis endine tippsportlane Martin Liivamägi, kelle nimele kuuluvad endiselt mitmed Eesti rekordid, lisades: 

“Hilisemas faasis, kui olin juba täiskasvanud sportlane, oli mul endal vastutust rohkem ning tagantjärgi mõtlen, et oleks võinud rohkem erinevaid treeningmeetodeid katsetada.” – Martin Liivamägi

“Näiteks alles viimastel aastatel õppisin, et optimaalseks taastumiseks pean jõusaali osa ujumistreeningutest nii öelda lahku viima,” rääkis Martin, lisades: “Kui mul oleks olnud nooremana võimalik rohkem jalgade tööle ja veealustele osadele keskenduda, siis usun et sellest oleks kindlasti kasu olnud. Samas näen, et karjääri jooksul sai päris palju asju õigesti tehtud ja olen oma treeneritele ning vanematele selle eest väga tänulik.” Martin peab oma suurimaks ujumisalaseks saavutuseks 2012. aasta NCAA meistrivõistluste meeskondlikku esikohta. “Just see meeskondlik pingutus ühise eesmärgi nimel, ja seda underdog’i positsioonilt, on üks kõige magusamaid hetki minu karjääris.”

Martin Liivamägi

 

MARTTI ALJAND:

NCAA meistrivõistlustel on meeskondliku esikoha saanud ka Martti Aljand, kes peab lisaks sellele saavutusele enda ujumiskarjääri suurimateks saavutusteks ka olümpial käimist ja kolme Euroopa meistrivõistlustelt saadud medalid.

“Minu jaoks on tähtis, et ma kasutaksin oma isikliku ujumiskarjääri kogemust õiges võtmes.” – Martti Aljand

“Aastatega kogunenud teadmised ja kogemused kindlasti aitavad treeneritöös, aga samas on oluline aru saada, et iga sportlane on erinev ja peab oskama spetsiifiliselt läheneda,” rääkis Martti, lisades: “tagasi vaadates üritaksin ma veelgi rohkem nautida protsessi. See võib tunduda, kui kulunud fraas, aga tegelikult on meie “profisportlase” päevad loetud ja positiivse, go get it suhtumisega saavutad rohkem ja elad õnnelikumalt.”

Martti Aljand

PJOTR DEGTJARJOV:

“Treenimise puhul ma ei usu, et ma oleksin midagi muutnud. Esiteks, ma alati usaldasin oma treenereid. Teiseks, alati pöörasin palju tähelepanu oma tehnikale ja proovisin mõelda, mida ma vees teen. Mis veel tähtsam, proovisin aru saada, miks ma seda teen või pean tegema. Selgituste ja põhjenduste leidmine lisas alati motivatsiooni pingutada. Kolmandaks, tunnetasin oma keha väga hästi. Teadsin, millal keha on valmis maksimaalseks pingutuseks ja millal peaks tuurid maha võtma. Treeneritele see muidugi alati ei meeldinud, kuid mind aitas see palju.” rääkis endine kroolisprinterist tippujuja Pjotr Degtjarjov, kelle sõnul on iga tema suurem saavutus omamoodi ainulaadne olnud ning seotud paljude positiivsete emotsioonide ning mälestustega.

“Ainuke asi, mida ma oleks teisiti teinud, on palju suurem rõhk oma vaimse poole arengusse. Sain kahjuks sellest liiga hilja aru ning kindlasti mängis see ka väga suurt rolli minu ujuja karjääri lõpetamises. Oma füüsist võib treenida lõpmatuseni, aga kui tähtsal hetkel sa pole vaimselt valmis seda realiseerima, siis pole su vastupidavusest, plahvatusest ja jõust mingit kasu,” rääkis Pjotr, tuues näite:

“Enda puhul saan välja tuua 2013. aasta Kazani universiaadi. 100 m vabalt poolfinaalis ujusin uue Eesti rekordi ning pääsesin finaali. Emotsioon oli laes, aga ma polnud vaimselt selleks valmis ning järgmisel päeval finaalis ujusin tervelt sekund aeglasemalt! Füüsiliselt olin kindlasti valmis samaks või veelgi paremaks tulemuseks.” – Pjotr Degtjarjov

“Näen, et vaimne pool on tähtis ka treeningutel. Ilma selleta on raske saada üle rasketest treeningperioodidest ja endast kõik nö välja pigistada”, rääkis Pjotr. “Treenerina proovingi õpetada oma sportlastele ka vaimse poole treenimist, sest meie keha juhib pea, mitte vastupidi.”

Pjotr Degtjarjov

RALF TRIBUNTSOV:

“Ma ei kahetse tippsportlase aegadest midagi, aga kui miskit välja tuua, siis seda, et alati saab rohkem pühendunud olla, aga see võibolla hoidis minu tasakaalu spordi ja muu elu vahel,” rääkis Ralf Tribuntsov, kes peab üheks oma sportlaskarjääri suurimaks saavutuseks finaali jõudmist Euroopa meistrivõistlustel

Ralf Tribuntsov

KEN TOMSON:

“Jõudsin ujumise juurde võrdlemisi hilja ja kui midagi muuta saaks, siis alustaks varem,” rääkis Ken Tomson, kes alustas ujumisega alles 12-aastaselt ning kelle nimele on kuulunud nii 100 m kui ka 200 m vabaltujumise Eesti rekordid.

“Paralleelselt ujumisega oleks nooremas eas võinud ka mõnda pallimängu harrastada, sest need arendavad koordinatsiooni, reaktsiooni jms oskusi, mida on hiljem tunduvalt raskem lihvida.” – Ken Tomson

“Kvaliteetsema tööga pidanuks alustama varem ka jõusaalis, kus sai aastaid oma peaga harjutatud. Infot siiski liikus ja suurima arenguhüppe puhul mängisid spetsiifilised jõutreeningud olulist rolli,” rääkis Ken, lisades: “Basseinis olen harjutanud ühtede Eesti parimate treenerite  – absoluudis Tiit-Urmas Reiteri, juuniorieas Siiri Põlluveeri, noorena Ülle Merisalu, Eha Lilienthali ja Tõnu Maripuu käe all. Sealt olen kaasa saanud palju positiivseid kogemusi ja teadmisi, mida tulevikus kasutada. Tänapäeva infokülluse juures on oluliselt lihtsam end pidevalt täiendada. Lisaks on kõigil taskus abivahend, millega anda õpilastele vahetut tagasisidet video kujul. See kõik muudab treeneritöö palju efektiivsemaks.”

Ken Tomson. Foto: Postimees

 

Kuidas on sinu mõttemaailm muutunud nüüd, kui sa oled treener ja mitte enam tippujuja? 

 

MARTIN LIIVAMÄGI:

“Minu mõttemaailm on muutunud eriti just selles osas, et ma näen, kui palju vaeva minu perekond ja treenerid minuga nägid ja mida ma tol hetkel ei osanud väärtustada. Iga treener on mind omamoodi kujundanud ning ma saan aru, kui suurt rolli nad on minu elus mänginud. Ujujana võtsin ma neid asju enesestmõistetavana, treenerina näen ma, kui palju tegelikult noore inimese õpetamine nõuab,” rääkis Martin Liivamägi, kes on treener olnud alates 2013. aastast – esialgu USAs ja alates 2014. aastast Kalevi Ujumiskoolis. “Õnneks on mul olnud võimalus õppida paljudelt erinevatelt treeneritelt ning ainus kahetsus on see, et ma oleks soovinud neilt veelgi rohkem teadmisi ammutada. Lisaks näen, et see, mis töötab ühe sportlase puhul, ei ole alati parim lahendus teise  jaoks. Kuna ujumine on aastatega palju muutunud, siis tuleb leida iga ujuja jaoks just see, mille kaudu nad saaksid enda potentsiaali maksimaalselt realiseerida,” sõnas Martin.

Martin Liivamägi koos enda õpilastega

MARTTI ALJAND:

“Tippsportlasena keerleb terve maailm ümber sinu. Selline kergelt egoistlik suhtumine on vajalik, et ülimalt raskes ja konkurentsitihedas spordis edukas olla. Sa pead prioritiseerima enda tööd, puhkust, toitumist jne,” sõnas Martti Aljand, lisades: “treenerina on rollid põhimõtteliselt vahetunud. Sportlased on kõige tähtsamad. Mulle isiklikult meeldivad treeneritöö kohustused rohkem, sest töö on palju mitmekülgsem ja lisaks sellele naudin tiimi aspekti kogu protsessi juures,” rääkis Martti, kes on treeneritööd teinud juba 10 aastat.

Martti Aljand on Kalevi Ujumiskooli treener

PJOTR DEGTJARJOV:

“Need on kaks täiesti erinevat mõttemaailma. Sportlasena olin keskendunud ainult tulemustele ja nende parandamisele. Minu töö oligi saada paremaks, et esindada oma klubi ning oma riiki, nii hästi kui suudan,” rääkis Pjotr Degtjarjov, kes alustas treeneri ametit juba 17-aastasena. Ta on pea 10 aastat andnud ujumistunde – näiteks ka triatleetidele ning 2020. aasta sügisel alustas Pjotr enda esimese spordirühma treenimist. 

“Hetkel treenerina vaatan seda hoopis teise nurga alt. Kindlasti on minule tähtis, et sportlased saaksid kiiremaks ja parandaksid oma tulemusi. Nad pingutavad ju selleks igapäevaselt, kuid esmaprioriteet minu jaoks on see, et neist saaksid tublid ja edukad inimesed tulevases elus,” sõnas Pjotr, lisades: “Sport saab siiski mingi hetk läbi. Noores eas spordiga tegelemine on kõige lähedasem täiskasvanu elule, mis neid ees ootab. See õpetab distsipliini, pingutamist parema tulemuse saavutamiseks, oma emotsioonidega toime tulemist ja palju muud, mis kirjeldab üht tugevat ning edukat täiskasvanut. Just nagu treeningutes – mida paremini sa ettevalmistust teed, seda parema tulemuse sa saavutad. Mina proovin olla toeks ja abiks sellel teekonnal nii palju, kui saan ja oskan.” 

Pjotr Degtjarjov treenerina

 

 

RALF TRIBUNTSOV:

“Usun, et nüüd mõtlen rohkem selle peale, et olen noorematele eeskujuks ja üritan neid suunata nö hea teele”, rääkis Ralf Tribuntsov, kellel täitus treeneri ametis kaks aastat. 

Ralf Tribuntsov treenerina

KEN TOMSON:

“Treenerina on mul kogemust veel väga vähe ning seetõttu tegelen harrastajatega. See tähendab, et ka fookus on hetkel üldine ujumisoskuse parandamine sportlike saavutuste asemel,” rääkis Ken Tomson, kes on treeneri ametis olnud kaks aastaks, lisades: “Tippspordi maailma uksed on avatud väga vähestele ning suur õnn oleks treenida maailmaklassi talenti. Seda aga treeneriameti puhul eesmärgiks võtta ei tasuks. Pigem tuleb rõõmu tunda igast arengust, mida suudad esile kutsuda. Oluline on mängida oma rolli süsteemis, mis toodab tippsportlasi, sest nemad tõstavad ala populaarsust ja viivad kõige kaasnevaga Eesti ujumist edasi.”

Ken Tomson treenerina

Kregor Zirk püstitas Türgis veel ühe Eesti rekordi

Kregor Zirk võistleb sel nädalavahetusel Türgis toimuval võistlusel Istanbul Turkcell, kus ta uuendas Eesti rekordit lisaks 400 m vabaltujumisel ka 200 m vabaltujumises. 

Kregor Zirk püstitas Eesti rekordi 200 m vabaltujumises Eesti rekordi ajaga 1.47,99. Tokyo olümpia B-normatiiv sellel alal on 1.50,23 ja A-normatiiv 1.47,02. Varasem Eesti rekord ajaga 1.48,51 kuulus samuti Kregori nimele ja oli ujutud 2019. aastal Lõuna-Koreas.
Eile püstitas Kregor Eesti rekordi 400 m vabaltujumises ajaga 3.51,12Ka sel alal ületas ta olümpia B-normatiivi.

Marje Laar – 70

Täna tähistab oma 70. juubelisünnipäeva teeneks TOP-i Ujumisklubi treener Marje Laar.

1968. aastal tuli ta Eesti meistriks 200 m kompleksujumises. Lisaks võitis ta samal aastal hõbemedalid 200 m seliliujumises ning 4 x 100 meetri kombineeritud teateujumises.

Nedele medalitele lisandus 1971. aastal veel pronksmedal 4 x 100 m vabaltujumises.

Marje Laar on EOK V kategooria ujumistreener, kellel on töökogemust juba 48 aastat.

Eesti ujumispere soovib juubilarile palju õnne ja head tervist!

Kregor Zirk ujus Eesti rekordi ja täitis ära olümpia B-normi

Kregor Zirk võistleb sel nädalavahetusel Türgis toimuval võistlusel Istanbul Turkcell, kus ta uuendas Eesti rekordit ja täitis ära olümpia B-normi. 

Täna õhtul toimunud finaalujumises püstitas Kregor Eesti rekordi 400 m vabaltujumises ajaga 3.51,12. Juba varasemalt tema nimele kuulunud rekordit uuendas Zirk 18 sajandikuga. Ühtlasi täitis ta ära Tokyo olümpia B-normatiivi. Vägev tulemus andis Zirgile poodiumil teise koha.

Homme on Kregoril kavas 200 m vabaltujumine.

Ilmus ujumise aastaraamat 2020

Trükist on ilmunud traditsiooniline aastaraamat “Eesti ujumine 2020”.

Raamatus on 163 lehekülge tulemusi, statistikat ja pildimaterjali.

Andmete kogumise ja töötlemise eest lähevad suured tänud Toomas Kleesmendile. Raamatus olevad pildid on pärit Aleksei Vorontsovilt, erakogudest ja Eesti Ujumisliidult.

Igale ujumisklubile on üks tasuta eksemplar, mille saab kätte Eesti Ujumisliidu kontorist.

Aastaraamatut on võimalik juurde osta hinnaga 20 eurot/tk. Ostusoovi korral kontakteeru Toomasega: tom@swimming.ee

Eestlased tulid Baltimaade meistrivõistlustel teiseks

Leedus toimunud Baltimaade meistrivõistlustel saavutasid eestlased teise koha, esimeseks tulid leedukad. Võistluste viimasel päeval ujuti mitu Eesti vanuseklasside rekordit.

Ralf Roose püstitas 100 m rinnuliujumises Eesti noorte rekordi hommikuses eelujumises ajaga 1.04,05 ja uuendas seda veelgi õhtuses finaalis ujudes uueks rekordiks 1.03,42. Ühtlasi täitis ta ära ka Juunioride EMi normatiivi.

Eesti naiskond püstitas 4×100 m kombineeritud teateujumises Eesti juunioride rekordi ajaga 4.27,23. Naiskonnas ujusid Laura-Liis Valdmaa, Mirtel Merimaa, Polina Timofejeva ja Karolin Victoria Kotsar.

Noorte punktid:

  • Leedu – 304
  • Eesti – 188
  • Läti – 84

Juunioride punktid:

  • Leedu – 248
  • Eesti – 195
  • Läti – 83

Absoluutarvestuse punktid:

  • Leedu – 709
  • Eesti – 303
  • Läti – 227

Eesti noorte medalid:

  • Mirtel Merimaa 2. koht 200 m rinnuliujumises ajaga 2.43,58
  • Alan Smok 1. koht 200 m selilis ajaga 2.11,22
  • Remi Tammik 3. koht 200 m selilis ajaga 2.13,62 ja 1. koht 50 m vabaltujumises ajaga 24,73
  • Nikita Ivanov 2. koht 100 m liblikas ajaga 58,48
  • Violanta Gurjanova 2. koht 200 m liblikas ajaga 2.42,54
  • Britt Raudsepp 2. koht 400 m vabaltujumises ajaga 4.38,22
  • Trevor Kägo 2. koht 400 m kompleksis ajaga 4.53,17
  • Eesti tüdrukute võistkond tuli 3. kohale 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 4.36,58. Koosseisus ujusid Anette Teder, Mirtel Merimaa, Kertu Kann ja Kirke Madar
  • Eesti poiste võistkond saavutas 2. koha 4 x 100 m vabalt teateujumises ajaga 3.37,71. Koosseisus ujusid Nikita Ivanov, Aleksandr Soorm, Remi Tammik ja Mattias Vool

Eesti juunioride medalid:

  • Karolin Victoria Kotsar 1. koht 100 m vabaltujumises ajaga 1.00,22 ja 1. koht 200 m kompleksis ajaga 2.28,02
  • Aurelia Roos 2. koht 100 m vabaltujumises ajaga 1.01,18
  • Erik Lihhats 2. koht 200 m vabaltujumises ajaga 1.54,37
  • Jekaterina Vorontsova 2. koht 200 m rinnulis ajaga 2.50,99
  • Ralf Roose 2. koht 100 m rinnuliujumises ajaga 1.04,05 – Ralf ujus Eesti noorte rekordi ja täitis JEMi normatiivi
  • Laura-Liis Valdmaa 2. koht 100 m selilis ajaga 1.07,08
  • Dmitri Astrelin 1. koht 100 m liblikas ajaga 56,97
  • Laura Vitsut 2. koht 200 m kompleksis ajaga 2.34,97
  • Polina Timofejeva 1. koht 200 m liblikas ajaga 2.30,92
  • Igor Shuvalov 2. koht 400 m kompleksis ajaga 4.41,71
  • Eesti neiude võistkond tuli 2. kohale 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 4.30,08. Koosseisus ujusid Laura-Liis Valdmaa, Jekaterina Vorontsova, Aurelia Roos ja Karolin Victoria Kotsar
  • Eesti noormeeste võistkond tuli 3. kohale 4 x 100 m vabalt teateujumises ajaga 3.34,53. Koosseisus ujusid Daniil Drozdov, Erik Lihhats, Ralf Roose ja Igor Shuvalov

Avatud ehk open klassi medalid:

  • Mirtel Merimaa 3. koht 200 m rinnuliujumises ajaga 2.42,26
  • Ralf Roose 3. koht 100 m rinnuliujumises ajaga 1.03,42 – Eesti noorte rekord
  • Armin Evert Lelle 3. koht 200 m selilis ajaga 2.05,45 ja 2. koht 100 m liblikas ajaga 56,11
  • Polina Timofejeva 2. koht 200 m liblikas ajaga 2.30,92
  • Violanta Gurjanova 3. koht 200 m liblikas ajaga 2.42,54
  • Dmitri Astrelin 3. koht 100 m liblikas ajaga 56,74
  • Britt Raudsepp 2. koht 400 m vabaltujumises ajaga 4.38,22
  • Egle Salu 3. koht 50 m rinnulis ajaga 33,31
  • Karolin Victoria Kotsar 2. koht 200 m kompleksis ajaga 2.26,91
  • Igor Shuvalov 2. koht 400 m kompleksis ajaga 4.41,71
  • Aurelia Roos 2. koht 50 m liblikas ajaga 28,32
  • Laura-Liis Valdmaa 3. koht 50 m liblikas ajaga 29,54
  • Eesti naised saavutasid 4×100 m kombineeritud teateujumises 2. koha ajaga 4.27,23 – tegemist on uue Eesti juunioride rekordiga! Naiskonnas ujusid Laura-Liis Valdmaa, Mirtel Merimaa, Polina Timofejeva ja Karolin Victoria Kotsar.
  • Eesti mehed tulid 4×100 m vabalt teateujumises 3. kohale ajaga 3.32,80. Võistkonnas ujusid Igor Shuvalov, Danil Drazdov, Remi Tammik ja Rain Rasmus Lõokene.

Kõik tulemused leiab SIIT.

Ralf Roose püstitas Baltimaade meistrivõistlustel Eesti noorte rekordeid

Leedus toimuvate Baltimaade meistrivõistluste esimesel päeval püstitas Ralf Roose mitu Eesti noorte rekordit.

Ralf Roose püstitas Eesti noorte rekordi 200 m rinnuliujumises ajaga 2.20,33 ja 50 m rinnulis ajaga 28,87.

Nii noorte, juunioride kui ka open klassis noppisid eestlased hulgaliselt medaleid.

Eesti noorte medalid:

  • Mirtel Merimaa 1. koht 100 m rinnulis ajaga 1.14,76
  • Alan Smok 2. koht 100 m selilis ajaga 58,74
  • Remi Tammik 3. koht 100 m selilis ajaga 1.00,10
  • Violanta Gurjanova 2. koht 200 m selilis ajaga 2.28,49
  • Trevor Kägo 3. koht 200 m kompleksis ajaga 2.17,25
  • Violanta Gurjanova 1. koht 400 m kompleksis ajaga 5.17,10
  • Eesti poiste võistkond saavutas 3. koha 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 4.05,26. Koosseisus ujusid Alan Smok, Aleksei Silber, Nikita Ivanov ja Remi Tammik
  • Eesti tüdrukute võistkond tuli 3. kohale 4 x 100 m vabalt teateujumises ajaga 4.07,46. Koosseisus ujusid Anette Teder, Kirke Madar, Ute Victoria Liu Yeung ja Marii Malva

Eesti juunioride medalid:

  • Karolin Victoria Kotsar 1. koht 200 m vabaltujumises ajaga 2.09,57, 2. koht 50 m vabaltujumises ajaga 27,65 ja 1. koht 400 m kompleksujumises ajaga 5.13,28
  • Heleri Zirk 2. koht 200 m vabaltujumises ajaga 2.10,09 ja 3. koht 50 m vabaltujumises ajaga 27,81
  • Ralf Roose 2. koht 200 m rinnuliujumises ajaga 2.22,81
  • Jekaterina Vorontsova 2. koht 100 m rinnulis ajaga 1.16,16
  • Laura-Liis Valdmaa 2. koht 200 m selilis ajaga 2.26,98
  • Aurelia Roos 1. koht 100 m liblikas ajaga 1.04,48
  • Polina Timofejeva 2. koht 100 m liblikas ajaga 1.05,17
  • Erik Lihhats 1. koht 400 m vabaltujumises ajaga 4.12,61
  • Igor Shuvalov 1. koht 200 m kompleksis ajaga 2.08,94
  • Dmitri Astrelin 1. koht 200 m liblikas ajaga 2.10,89

Avatud ehk open klassi medalid:

  • Katriin Hansalu 3. koht 200 m selilis ajaga 2.22,15
  • Dmitri Astrelin 2. koht 200 m liblikas ajaga 2.10,89
  • Aurelia Roos 3. koht 100 m liblikas ajaga 1.04,76
  • Ralf Roose 2. koht 50 m rinnulis ajaga 29,04
  • Igor Shuvalov 2. koht 200 m kompleksis ajaga 2.08,40
  • Violanta Gurjanova 2. koht 400 m kompleksis ajaga 5.17,10
  • Karolin Victoria Kotsar 1. koht 400 m kompleksujumises ajaga 5.13,28
  • Rain Rasmus Lõokene 2. koht 50 m liblikas ajaga 25,41
  • Eesti meeste võistkond tuli 3. kohale 4×100 m kompleksujumises ajaga 3.51,69. Võistkonnas ujusid Armin Evert Lelle, Ralf Roose, Rain Rasmus Lõokene ja Erik Lihhats.
  • Eesti naiste võistkond tuli 3. kohale 4×100 m vabalt teateujumises ajaga 4.03,56. Naiskonnas ujusid Heleri Zirk, Aurelia Roos, Anette Teder ja Karolin Victoria Kotsar. 

Kõik tulemused leiab SIIT.

Kui uudisest vigu leiad, siis anna meile teada kirjutades SIIA.

Kokkuvõte 2021. aasta veebruarist

Kõik ujumissõbrad, kes on huvitatud EULiga seonduvatest koosolekutest ja korraldatud üritustest, saavad lugeda kokkuvõtet eelneva kuu tegemistest.

Kokkuvõte 2021. aasta veebruarist:

1. veebruaril toimus EULi juhatuse e-koosolek, kus oli teemaks koostöölepingu sõlmimine OY Vandernetiga. Koosoleku protokolli leiab SIIT.

10. veebruaril toimus EULi treenerite kogu juhatuse koosolek. Päevakorral olid järgnevad teemad:

  • Komisjonide ja töögruppide moodustamisest
  • Noorteraha jagamise kord 2021. aasta tulemuste põhjal
  • Täiendused koondisekriteeriumide korda
  • Põhjamaade noorte MV 2021, pealepääsu kriteeriumid
  • Baltimaade MV 2021, pealepääsu kriteeriumid
  • Noortesarja etappide toimumisest, kevad 2021

Koosoleku protokolli leiab SIIT.

17. veebruaril toimus EULi juhatuse koosolek. Päevakorral olid järgnevad teemad:

  • Täiendused koondisekriteeriumide korda
  • FINA projekti rahade jagunemine 2021. a.
  • Kohtunike kogu põhikiri, esimehe kinnitamine
  • Komisjonide ja töögruppide moodustamisest
  • Noorteraha jagamise täiendatud kord (2021. a. tulemuste põhjal)
  • Eneli Jefimovale stipendiumi määramine (EOK toetuse alusel)
  • Avaveeujumise 2021. a. kalendri ja 2021. a. Seeriavõistluse juhendi kinnitamine
  • Noorterahade kinnitamine 2021. aastaks (2020 aasta tulemuste ja korra järgi)
  • 2021. a. võistluskalendri uuendamine

Protokolli ja lisad leiab SIIT.

Eesti Ujumisliiduga liitus uus klubi nimega Marliin Spordiklubi, mis tegutseb Narva Jõesuus. Loe lähemalt SIIT.

Aleksa Gold ja Armin Evert Lelle pälvisid EOK ja HTM-i haridusstipendiumi. Uurisime mõlemalt sportlaselt, kuidas nendel vahepeal läinud on ja millised on nende plaanid. Loe intervjuud sportlastega SIIT.

Üle 30 Eesti ujuja võistlesid 26.-28. veebruarini Riias toimuvatel Läti lahtistel meistrivõistlustel. Loe pikemalt:

Nädalavahetusel toimuvad Leedus Baltimaade meistrivõistlused

6.-7. märtsini toimuvad Klaipedas Baltimaade meistrivõistlused, kus on võistlustules mitmed Baltimaade tippujujad.

Tegemist on võistlustega, mis toimuvad 50-meetrises basseinis ja kus on võimalik täita ka Tokyo olümpiamängude norme.

Eestlastest plaanib startida 40 ujujat, teiste hulgas näiteks Armin Evert Lelle, Alan Smok, Laura-Liis Valdmaa ja Daniil Drozdov. 

Eelmisel aastal kogusid eestlased Baltimaade meistrivõistlustel kõige enam punkte nii noorte-kui ka absoluutarvestuses. Juunioride arvestuses edestas Leedu Eestit 7 punktiga.

Võisteldakse kolmes vanuseklassis:

  • Noored (Y): tüdrukud, kes on sündinud 2006. a. ja varem ning poisid, kes on sündinud 2005. a. ja varem.
  • Juuniorid (J): tüdrukud sünniaastatega 2004-2005 ja poisid sünniaastatega 2003-2004.
  • Open ehk avatud vanuseklass (O).

Võistluste juhendi leiab SIIT.

Stardilistid ja jooksvad tulemused leiab SIIT.

Otseülekannet saab jälgida SIIT.

Võistlusprogramm:

Eneli Jefimova näitas Lätis senise karjääri parimaid tulemusi

26.-28. veebruarini Riias toimunud Läti lahtistel meistrivõistlustel näitas Eneli Jefimova enda senise karjääri parimaid tulemusi – mitu Eesti rekordit, MMi A-normi ületus ja olümpia B-normide ületused. 

Kolme võistluspäeva jooksul püstitas Eneli Jefimova kolm Eesti täiskasvanute rekordit, 12 Eesti vanuseklasside rekordit, ületas kahel alal olümpia B-normatiivi, maailmameistrivõistluste A-normatiivi ja võitis kaks kulda Läti lahtistel meistrivõistlustel. Selliseid tulemusi iga päev ei näe ja siinkohal soovime tänada nii Enelit kui ka tema praegust treenerit Henry Heina Kalevi Ujumiskoolist ja endist treenerit Sergei Maksimovit Sillamäe Ujumisklubist Kalev.

Eneli jõudis esmakordselt Eesti meistrivõistlustel täiskasvanute arvestuses pjedestaalile, kui ta oli vaid 10-aastane – tema esimene täiskasvanute medal oli 200 m rinnuliujumise pronks. Sel ajal treenis Eneli Sillamäe Ujumisklubis Kalev treeneri Sergei Maksimovi juhendamisel. 2019. aasta sügisel kolis Eneli Tallinnasse ja alustas treeninguid Kalevi Ujumiskoolis Henry Heina juhendamisel. Tänaseks päevaks on 14-aastane Eneli Jefimova noorim Eesti aasta naisujuja (2020)  ning ka noorim olümpia B-normi täitja.

“2021. aasta algus on olnud keeruline. Aastat olime sunnitud alustama Keilas kuna meie “kodu bassein” Kalev oli suletud. Suured tänud Toni Meijelile suurepäraste tingimuste eest. Seejärel saime Sõle ujulas treenida ja veebruari lõpuks ka viimaks tagasi Kalevisse,” rääkis keerulistest oludest Eneli treener Henry Hein.

“Nendeks võistlusteks me otsest valmistust ei teinud. Eks väikeseid probleeme on olnud treeningutega ja seetõttu oli viimane nädal enne võistlusi tavapärasest kergem. Tulemustega jääme kindlasti rahule. Väga hea on näha, et Eneli kuulab täpselt juhiseid ja suudab väga õiged taktikalised muudatused teha finaalideks. Tase oli äärmiselt kõva,” rääkis Hein, lisades: “Eneli kõrval ujusid tiitlivõistluste medaliomanikud ja OM poolfinalist. Mingit aukartust tal polnud ja finaalides näitas väga külma närvi. Viimase 12 kuu jooksul oleme väga vähe pikas basseinis võistelda saanud (viimane 100m rinnuli pikas basseinis oli 2020. a alguses) nii et muudatusi, mida teha, on veel palju, eriti pikemal ehk 200 m rinnuli distantsil.”

Henry sõnul ujus kogu tiim hästi ja tõeliseks kirsiks tordil oli naiste viimase päeva teateujumise rekord, “Nüüd saab Eneli paar päeva kodus perega aega veeta ja seejärel jätkame treeningutega. Järgmine võistlus on loodetavasti Stockholm Meet ning seal jätkame olümpia A-normi jahtimist,” rääkis Henry.

Läti lahtiste meistrivõistluste esimesel päeval püstitas Eneli Jefimova Läti lahtiste meistrivõistluste 100 m rinnuliujumise finaalis üli vägeva Eesti rekordi ajaga 1.07,53. Ühtlasi on tegemist ka uue Eesti noorte ja juunioride rekordiga. Lisaks Enelile näitas võistluste esimesel päeval suurepärast vormi ka Aleksa Gold, kes püstitas 200 m selilis Eesti rekordi ajaga 2.13,12. Varasem rekord ajaga 2.13,48 kuulus samuti tema nimele ja oli ujutud 2019. aastal Torontos. Ühtlasi täitis Aleksa ka olümpia B-normi, milleks on 2.14,30.

Võistluste teisel päeval püstitas Eneli Eesti rekordi 200 m rinnuliujumises ajaga 2.27,84 ja täitis ka olümpia B-normi, milleks on 2.29,89. A-normist jäi Jefimoval üle 2 sekundi puudu.

Võistluste kolmandal päeval ületas ta ligi 12 aasta Jane Trepi nimel püsinud Eesti rekordi ajaga 31,06. Ühtlasi on tegemist ka Eesti noorte ja juunioride rekordiga. Eelmine Eesti rekord ajaga 31,32 kuulus Jane Trepi nimele ja oli ujutud 2009. aasta augustis Roomas.

Lisaks oli Eneli osa teateujumise naiskonnast, kes püstitasid Eesti rekordi 4 x 100 m kombineeritud teateujumises ajaga 4.14,96. Koosseisus ujusid Aleksa Gold, Eneli Jefimova, Aurelia Roos ja Marie Toompuu.

Kõik Läti lahtiste meistrivõistluste tulemused leiab SIIT.