Eesti Ujumisliit | Tondi 84, 11316 Tallinn
Telefon: +372 603 1530 | E-post: estswim@swimming.ee

Sündmused

Tulevasi sündmused hetkel pole.

Kontaktandmed

Tondi 84, 11316 Tallinn

Telefon: (+372) 603 1530
E-post: estswim@swimming.ee
Arve nr. EE142200221002100431
Reg. nr. 80086145

Tallinna linna meistrid selgunud! Paljude naerul nägudega anti Tallinnas võistlushooaja avalöök.

Tallinnas, Nõmme ujulas toimusid 20. ja 21. oktoobril Tallinna MV Mitmevõistluses. Ujumise mitmevõistlus koosneb neljast 100 meetrisest distantsist – 100 m liblikat, 100 m selili, 100 m rinnuli, 100 m vabalt – ning 200 meetri kompleksujumisest.

Paremusarvestust peeti meeste (sa 2000 ja vanemad), noormeeste (sa 2001-2004), naiste (sa 2001 ja vanemad) ning neidude (sa 2002-2005) vanuseklassides.

Võistlustest:

Vahepeal seitse aastat Õismäe ujulas ja kahel viimasel aastal Kalevi ujulas toimunud traditsiooniline hooaja avavõistlus toimus üle kümne aasta uuesti Nõmme ujulas. Toimus positiivse, koduse ja sportliku auraga võistlus. Kuna keegi pole väga spets-ettevalmistust teinud siis ujutakse mõnuga, pingevabalt ja naeratus näol (nii treeneritel kui ka sportlastel). See ei tähenda, et tulemused jäävad tulemata. Formaadilt tunnustatakse nii iga ala parimaid, kui kokkuvõttes kõige universaalsemaid ujujaid. Võrreldes aegu ja punktisummasid eelmise aastaga, ütlevad teadjamad treenerid, et võrreldes Kalev Spa sügava basseiniga on Nõmme ujula madal bassein 100 meetsi distantsil isegi kuni sekundi võrra aeglasem.

Võitjad ja nende areng võrdluses 2015.aastaga.

Punktisummad

MEHED

2016

  1. Martin Liivamägi 3514p (2015a- 3390 punkti)
  2. Martti Aljand 3325p (2015a- 3114 punkti)
  3. Pjotr Degtarjov 3324p (2015a – ei osalendu)

NAISED

2016

  1. Maria Romanjuk 3401p (2015.a – 3341punkti)
  2. Margaret Markvardt 3352p (2015.a- 3236  punkti)
  3. Kätlin Sepp 2979p ( 2015a – 3123 punkti)

Noormehed

2016

  1. Mark Sovtsa 2778p (2015a – 2417 punkti)
  2. Aleksandr Amosenkov 2477p ( 2015a -1968punkti)
  3. Mihhail Pribludnõi 2384p (2015a  – 2250-punkti)

Neiud:

2016

  1. Melissa Priidel 2777p (2015a – 2472punkti)
  2. Kertu Kaare 2664p (2015a – 2449 punkti)
  3. Katrin Hansalu 2611p (2015- ei osalenud)

Individuaalalade parim tulemus FINA punktide alusel:

Mehed Martin Liivamägi 100 rin 746

Naised Maria Romanjuk 100 rin 720p

Noormehed Mark Sovtsa 100 rin 628p

Neiud Kertu Kaare 100 vab 672

Treeneritega vesteldes:

Riho Aljand (AUDENTES): väga hea formaadiga võistlus sügisese ettevalmistuse kontrollimiseks. Kuna teeme sügisel palju kompleks-ettevalmistus siis sobib kõikide alade läbiujumine hästi hetkeseisust pildi ette saamiseks. Tallinna ümbruse ujujatele hea võimalus jõukatsumiseks. Saab pildi ette kuidas suvi on möödunud ja kes mida sügisel teinud on. Hea võimalus testida lisaks põhiujumisviisidele ka toetavate ujumisviiside seisu.

Dmitri Kapelin (GARANT): Head kontrollstardid, pingevaba õhkkond. Hea võimalus anda ujujatele taktikalisi ülesandeid (jõu jagamine distantsi vältel, tõmmete tempo, arv jne.) ja kontrollida nende täitmist. Sügisese treeningtsükli esimene start.

Heidi Kaasik (TOP): Väga hea sügisene kontrollstart. Selleks võistluseks eraldi ei valmistu ja kuna toimub igal aastal samal ajal annab hea ülevaate erinevate alade arengust. Tavavõistlusest erinev ja on hästi näha kes sportlastest suudab ujuda alasi mida muidu ei uju ja kes ei suuda selleks end fokusseerida.

Mare Vierlan (Briis): Sügisese treeningtsükli kontrollstart. Hea pingevaba võistlus. Hea jälgida erinevate alade arengut.

 

img_3457img_3460Kõik tulemused http://ujumiskool.ee/sundmus/tallinna-mv-mitmevoistluses-2/

Võistluspäevadel tehtud pilte saate vaadata Kalevi Ujumsikooli Facebooki lehelt https://www.facebook.com/KaleviUjumiskool/?fref=ts

Eesti Ujumisliidu presidendina jätkab Karol Kovanen

Eesti Ujumisliidu üldkoosolekul valiti uueks olümpiatsükliks president ja juhatus. Presidendi kohal jätkab viimased neli aastat ametis olnud Karol Kovanen.

 “Spordiliidu juhtimine on omaette kunstiliik, kus peab balansseerima suurte ootuste ja väikeste ressurssidega, mängus on alati kirglikud emotsioonid. Eelmised neli aastat olid keerulised, ometigi õnnestus meil algatada mitu suurt ja olulist asja,” lausus Kovanen. “Ujumise algõpetuse programm käivitus edukalt, suutsime oma eelarvet kasvatada ja läbi selle tagada koondislastele hulga olulisi treeninglaagreid,” ütleb ta.

Kovaneni arvates on viimase nelja aastaga alaliidus toimunud palju positiivseid edasiminekuid. “Tootsime edukalt ise meediapilti tuues teleekraanidele tiitlivõistluste ülekanded ning kaasasime sponsoreid, keda Ujumisliidul varem sisuliselt ei olnud. Jõudsime mitmete teemadega heasse algusesse,” tõi ta näiteks.“Oluliselt paranes ka klubidevaheline koostöö, millest tunnistuseks äsja läbi viidud edukas peatreenerikonkurss. Tegelikult klubidevaheline siiras koostöö ja valmidus vabatahtlikkuse alusel panustada, ongi võtmeküsimus ühele spordiliidule,” rääkis Kovanen.

Eesti Ujumisliidu presidendi sõnul on ta viimase nelja aastaga õppinud palju ja see kõik tuleb järgmisel ametiajal igati kasuks. “Kuna märgid olid head, klubid minu jätkamist toetasid ning õnnestus kaasata hea meeskond juhatusse, olin valmis uue energiaga jätkama,” selgitas Kovanen kandideerimise tagamaid. “Meil on kaks suurt sihti, õpetada kõik eestlased ujuma ja jõuda tugeva meeskonaga Tokio Olümpiale,” lisas ta.

Lisaks presidendile valiti täna ka juhatus. Lisaks Kovanenile kuuluvad uude juhatusse Peeter Matt, Pille Pokk, Vadim Ivlijev, Simon Renno, Erkki Vapper, Toni Meijel, Erko Tamuri ja Tõnu Meijel.

Eesti Ujumisliidu peatreeneri konkursi võitis Janno Jürgenson

Eilsel Eesti Ujumisliidu juhatuse korralisel koosolekul nimetati Eesti Ujumisliidu peatreeneri kohale kandideerinud neljast kandidaadist tugevaimaks Janno Jürgenson.

Eesti Ujumisliidu juhatus alustab läbirääkimisi Jürgensoniga, kes järgmisel olümpiatsüklil Eesti ujujaid ja nende treenereid juhendaks.“Kuna koondise ujujate ettevalmistusel on võtmerollis sportlaste isiklikud treenerid, siis kaasasime arutellu ka kõiki klubide esindajaid ja treenereid. See tegi protsessi keerulisemaks, aga lõpptulemusena õigustas ennast täielikult. Saavutasime juhatuse ja klubitreenerite vahel ühise arusaama peatreeneri rollist ning ka sobivast kandidaadist. Treeneritekogu juhatus ja klubide esindajad otsustasid, et neljast kandidaadist on sobivaim Janno Jürgenson,” lausus Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen. “Kõik neli kandidaati olid tugevad, aga otsitavale profiilile vastast kõige paremini just Jürgenson,” lisas ta.

Kovaneni sõnul on Eesti ujumiskoondise peatreeneri peamiseks ülesandeks treeneritele tugiteenuse korraldamine. “Sportlased treenivad kõik oma treeneritega edasi, kuid peatreeneri ülesanne on pakkuda neile teaduslikku ja meditsiinilist tuge ning korrldada klubidevaheline ühistegevus,” selgitab Kovanen, miks osutus Jürgensoni akadeemiline taust otsustavaks. Nimelt on Jürgenson Tartu Ülikooli Liikumis- ja sporditeaduste doktorant, MTÜ Tartu Ujumisklubi treener, Tartu Ülikoolis lektor ja Spordimeditsiinikeskuse Vomax füsioterapeut.

Jürgensoni sõnul on ta viimased 20 aastat teinud  teadustööd, juhendanud tudengeid ja treeninud sportlasi, et nüüd neid kogemusi uues ametis ka ära kasutada. “Ma usun, et peatreener peaks olema tippspetsialist kõige laiemas mõttes. Ükskõik, milliste muredega teised treenerid minu poole pöörduvad, olgu teemaks toitumine, treeningud või vigastus, seda nõu peaksid nad minu käest saama,” lausus Jürgenson. “Kindlasti tuleks aga esimeses järgus ette võtta koondises süsteemi loomine ja hea koostöö saavutamine nii sportlaste kui ka treeneritega. Lisaks muidugi ka spetsiifilisem töö ja koostöö kogu Ujumisliidu tugistruktuuridega,” rääkis Jürgenson oma plaanidest.

Ujumiskoondise peatreeneri konkursile laekus neli avaldust

Augusti lõpus kuulutas Eesti Ujumisliit välja koondise peatreeneri konkursi, millele laekus kokku neli avaldust. Oma kandidatuuri esitasid treener ja endine tippujuja Andres Olvik (30), Tartu Ujumisklubi juhatuse liige ja treener ning Tartu Ülikooli õppejõud Janno Jürgenson (37), Barcelona olümpial võistelnud endine ujuja Ilmar Ojase (43) ja Brasiilia juurtega hetkel Floridas ujumistreeneri ametit pidav Guilherme Goncalves Ferreira (33).

Eesti Ujumisliidu president Karol Kovanen usub, et peatreeneri roll Eesti tippujumise arendamisel ja tulemuste parandamisel on vajalik. “Ujumisklubid teevad head tööd, meil on korralik vundament olemas, kuid rahvusvahelises absoluuttaseme konkurentsis võistleme teiste maade tipptreeningkeskustega, mis on riiklikult rahastatud ja mille kasutuses on parim teaduslik oskusteave. Üksikul Eesti spordiklubil on selles rahvusvahelises võiduajamises väga keeruline tempos püsida. Oluline on klubide omavaheline koostöö ja teaduse ning vajadusel rahvusvaheliste spetsialistide kaasamine” sõnas Kovanen.

Presidendi hinnangul on oluline, et uus peatreener on inimene, kes suudab eri osapooled tervikuks liita: “On oluline, et koondise peatreener teeks head koostööd sportlaste, klubide ja kõikide teiste osapooltega ja et ta suudaks meie praegustele ujumistreeneritele tuua lisaväärtust, korraldada koostöös liidu juhatusega need vajalikud tugiteenused, mis klubi tasandil üle jõu käivad.“ sõnas Kovanen.

Eesti Ujumisliit valib uue koondise peatreeneri pärast 1. oktoobril toimuvat treenerite üldkogu, olles ära kuulanud kõikide treenerikandidaatide programmid ja ettepanekud.

Rio olümpiamängude eredamad hetked: täitunud unistused ja edukad debüüdid

Kuigi Rio olümpiamängud veel kestavad, saame siiski juba ühe vahekokkuvõtte ära teha. Tänaseks on 2016. aasta olümpiamängudel ujutud kõik ujumised ning välja jagatud kõik medalikomplektid. Oma esimesed olümpiaristsed on saanud ka meie enda Maria Romanjuk (20) ja Martin Allikvee (21)

 

“Olümpia on iga sportlase unistus, juba sinna pääsemine tähendab väga palju. Olümpiamängudel osalemine annab motivatsiooni edasi trenni teha ja väga palju häid emotsioone, mis omakorda annavad sulle jõudu rasketel treeningutel.”

Maria Romanjuk

 

“Minu järgmiseks eesmärgiks on pääseda oma teisele olümpiale (Tokyo2020), ning ujuda seal ka poolfinaalis.”

Martin Allikvee

 

Ühe esimene on teise viimane

Kui meie noored sportlased läbisid tänavu esimese olümpia, siis mõne mehe jaoks oli tänavune hoopistükis viimane. Ujumislegend Michael Phelps on paljudes inimestes taastanud usu superkangelastesse, sest ei ole ju võimalik, et üks lihtinimene võidab oma karjääri jooksul kokku 23 olümpiakulda, kolm hõbedat ja kaks pronksi. Kuid just sellega Phelps hakkama sai ja pole ka ime, et ta ise saavutusega äärmiselt rahul on. Oma viimase kulla võitis 31-aastane ujuja USA 4×100 meetri kombineeritud teateujumise koondisega mille järgselt lausus BBC vahendusel: “Just nii soovisingi ma oma karjääri lõpetada. Ma olen elanud oma unistuses ja selliste olümpiamängudega on ideaalne punkt panna,” lisas ta.

Phelps on pakkunud publikule elamusi läbi aastate ja loomulikult ei saa ka meie sportlased temast ei üle ega ümber. Just Phelpsi 200m delfiin on Maria jaoks üks Rio eredamaid mälestusi: “See oli väga emotsionaalne hetk nii temal kui ka kõikidel teistel, kes tribüünil olid. See, kuidas ta basseinist väljudes oma naise ja lapse juurde kohe läks, oli super hetk. Külmavärinad tulid peale.” Ja võib kindel olla, et samad tunded olid veel paljudel! Kui aga Phelpsi päriselus kohtaks, siis mida selliselt medalimasinalt küsida? Nippe? “Pigem ei küsiks neid tavalisi küsimusi, sest neid ta kuuleb niigi tihti. Küsiks hoopis, et “Millal saab sind Eestisse külla oodata?”” viskas toreda küsimuse õhku Martin. Peaks selle ehk Phelpsi tiimile edastama?

 

Unistused on täitmiseks!

“See hetk, kui tulin veest välja ja nägin tablool 1.10.10 asemel 1.09.49. See oli magus tunne, kui sajandiku pealt kordasin enda isiklikku,” rääkis Maria, kes Riosse minnes seadis koos treeneriga endale realistliku eesmärgi ujuda 100m rinnuliujumises Eesti rekord. Uut rekordit küll ei sündinud, kuid 31. kohaga võib igati rahule jääda! “Tablool oli see tulemus ja ma olen õnnelik, et ikkagi miinimumplaani täitsin. Esimest korda proovisin alustada kiiremini kui tavaliselt ja see tuli hästi välja. Selle pealt saabki nüüd aina edasi liikuda,” sõnas Maria, kelle kinnitusel on tal ees veel pikk karjäär. Nimelt loodab neiu ujuda veel kaua, kindlasti Tokyo olümpiatsükli, kuid ideaalis veel kauemgi.

Maria

Maria Romanjuk saavutas oma esimesel olümpial tubli 31. koha.                                                  Foto: erakogu                                                            

Sarnased mõtted on ka Maria sõbral ja klubikaaslasel Martinil. “Minu järgmiseks eesmärgiks on pääseda oma teisele olümpiale Tokyosse ning ujuda seal ka poolfinaalis!” sõnab noorsand kindlameelselt. Rios läbis Allikvee 200m rinnuliujumise distantsi ajaga 2.13,66 ja saavutas kokkuvõttes tubli 33. koha.

 

Treeneri hindamatu tugi

mariajamartin

Foto: erakogu

Spordis räägitakse alati palju sportlastest, kuid ei tohi unustada, et hea sportlase taga seisab hea treener. Kuidas innustas Martini ja Maria treener Dmitri Kapelin meie ujujaid nende elu suurima võistluse eelselt? “Enne starti Dima ja Martiniga tegime “high five” ja nad soovisid mulle edu. Ja pärast võistlust treener kallistas mind ja ütles, et olen tubli. Dima naeratas ja see on nii magus tunne, kui treener sinu pärast naeratab,” on Maria õnnelik. Ka Martin sai starti kaasa treeneri lõputu toe. “Ta ütles mulle, et ma ei üritaks teha paremini kui ma suudan. Et ma annaks endast kõik ja ujuks nii nagu ma praegu suuteline olen”, rääkis Martin ja lisas: “loomulikult lootsid mu lähedased ja ka ma ise, et olen kõrgemal positsioonil, aga samas mõistsime me kõik, et antud momendil oli see võimatu,” säilitab Martin kainet mõistus. Nimelt selgus noormehe Riosse sõit üsna viimasel hetkel, kodumaine konkurents olümpiakoha eest oli tõepoolest väga tihe. “Kuid üldiselt jään ma rahule. Ujusin enda koha päris hea aja ja olen lihtsalt nii uhke, et sain startida olümpiamängudel,” sõnab ta.

avamine

Martin Allikvee sõnul on tal kõige ehedamad mälestused avatseremoonialt. “See võimas ilutulestik, vali muusika ja kogu see atmosfäär mis seal oli, pani mind nii mõtlema, et isegi pisar tuli silma,” lausus ta.           Foto: erakogu

 

Ameeriklaste triumf ja jälg ajalukku

Rahule võivad kahtlemata jääda ka ameeriklased, sest olümpiaujulast lahkusid nemad koguni 33 medaliga, millest 16 olid kõige kirkamat värvi. Lisaks Michael Phelpsi imelisele sooritusele tõi Rio olümpiabasseinist kodumaale neli kuldmedalit ja ühe hõbemedali 19-aastane Katie Ledecky. Märkimisväärse saavutusega sai hakkama ka ameeriklanna Simone Manuel. Nimelt sai 20-aastasest Manuelist esimene mustanahaline ujuja, kes olümpiamängude individuaaldistantsil kuldmedali võitnud. Manuel võidutses 100 meetri vabaujumises, läbides distantsi ajaga 52,70, mis tähistab ka olümpiarekordit. Täpselt sama aeg märgiti ka kanadalannal Penny Oleksiakil ja nii läksi kuld kahe neiu vahel jagamisele. “See medal pole ainult mulle,” lausus Manuel Eurospordi vahendusel. “See on kõigile afroameeriklastele, kes on selleni püüelnud enne mind ja mulle sellega suureks inspiratsiooniks ja mentoriks olnud,” lisas ta. Manuel sai kõige kirkama medali kaela ka naiste 4x100m kombineeritud teateujumises.

 

Noor jumalus ja hallipäine vanameister

Ujumises kord on juba nõnda, et edukad võivad olla ka 16-aastase vanusevahega sportlased. Kui 32-aastane vanameister Ryan Lochte püüdis spordisõprade tähelepanu halliks värvitud juuste ja uue ujumisstiiliga, mis talle ka kulla tõid, siis Kanada saab uhkeldada 16-aastase imelapsega. Naiste 100 meetri vabaujumises Simone Manueliga sama aja ujunud ja kulla võitnud Penny Oleksiak on vaid 16-aastane noor kanadalanna. Muide, viimati läks samal distantsil olümpiakuld jagamisele 1984. aastal, kui kirka medali said kaela Nancy Hogshead ja Carrie Steinseifer. Üsna hullumeelne tegu ju! “Ma olen alles 16-aastane ja olümpiamängudelt kulla võitmine on päris hullumeelne,” sõnas ta ise Eurospordile.

 

Ungari raudleedi Katinka Hosszu 

Suurepärase sooritusega sai hakkama ka ungarlanna Katinka Hosszu, kes lahkus olümpiaujulast kolme kulla ja ühe hõbemedaliga. 27-aastase ungarlanna tegi oma olümpiadebüüdi 2004. aastal, kuid oli siiani jäänud medalita. Oma elukaaslase ja endise ujuja Shane Tusupi käe all treeniv Hosszu on kodumaal tituleeritud raudleediks, kuid miks mitte teda pärast Rio olümpiat kutsuda hoopis kuldseks leediks? Lisaks kullasajule püstitas Hosszu ka 400 meetri kompleksujumises maailmarekordi. Ungarlanna läbis finaalujumises distantsi ajaga 4.26,36. See on koguni 2,07 sekundit kiirem neli aastat tagasi hiinlanna Ye Shiweni poolt püstitatud rekordist.

 

Rio olümpiamängudel püstitatud maailmarekordid:

N 400m kompleks – Katinka Hosszu (Ungari), 4.26,36

N 4x100m vabaujumine – Austraalia naiskond, 3.30,65

N 100m liblikujumine – Sarah Sjöström (Rootsi), 55,48

M 100m rinnuliujumine – Adam Peaty (Suurbritannia), 57,13

N 400m vabaujumine – Katie Ledecky (USA), 3.56,46

N 800m vabaujumine – Katie Ledecky (USA), 8.04,79

M 100m seliliujumine – Ryan Murphy (USA), 51,85

 

Lõpetuseks ka klatši ja kõmu

Lisaks suurepärastele tulemustele, sai Rio olümpiamängudel kõvasti kõneainet ka roheliseks muutunud basseinivesi. Nimelt muutus vettehüpete bassein üleöö helesinisest roheliseks. Korraldajad kinnitasid, et vesi sportlastele ohtu ei kujuta, kuid midagi täpsemat alguses öelda ei osatud. Mõni aeg hiljem muutus roheliseks aga ka veepalli ja sünkroonujumise bassein. Rohelise värvuse taga oli aga vee keemiline tasakaalutus ehk veemahutis said otsa kemikaalid, mida besseinivees tavaliselt kasutatakse. Kahtlustati ka vetikate vohamist, mis sooja ilma ja lahtise taeva all on paratamatu. Roheline värvus aga sportlasi ei seganud ja nii toimusid kõik võistlused plaanipäraselt.

 

Julia Jefimova õudusunenägu

Rio olümpiamängudel kaks hõbemedalit võitunud Julia Jefimova pidi lisaks konkurentidele rinda pistma ka kriitiliste kommentaaridega. Nimelt jäi Jefimova 2013. aastal keelatud ainete tarvitamisega vahele ning kandis 16-kuulist võistluskeeldu. Lisaks leiti tänavu märtsis venelanna kehast ka meldooniumi jälgi ning paljude konkurentide arvates ei oleks tohtinud Jefimova Rios startida. 24-aastane venelanna tunnistas, et on tüdinenud dopingut puudutavatest küsimustest ning tal on igasugune õigus olümpial võistelda. Nimelt lunastas Jefimova olümpiapääsme viimasel hetkel, kui rahvusvaheline spordikohus ta õigeks mõistis.

 

Autorid: Greete Kempel ja Laura Kalam

Elvas lõppesid Põhjamaade- ja Eesti meistrivõistlused avaveeujumises

Sel nädalavahetusel toimusid Elvas Põhjamaade- ja Eesti meistrivõistlused avaveeujumises. Võistluste viimasel päeval selgitati Verevi järves välja parimad ujujad 10-kilomeetrisel distantsil.

Meeste arvestuses krooniti Põhjamaade meistriks rootslane Tim Arnesen, kes läbis 10-kilomeetrise distantsi ajaga 2:01.07,1. “Kaks taanlast läksid kolmandal kilomeetril pikalt eest ära ja ma arvasin, et sellega ongi võistlus tehtud,” lausus 29-aastane Arnesen. “Ajasin neid ikka väga pikalt taga ning kuskil kaheksandal kilomeetril sain aru, et olen neist möödunud ja juhin võistlust,” lisas ta.

Rootslane sõnas, et tegemist oli väga raske võistlusega. “Ilmselt oli see mu elu üks valusamaid kogemus,” lausus ta. “Tõesti oli raske, kuid vastutasuks võit ja seega tasus kannatamine ennast ära.” 10-kilomeetrisel distantsil sai Põhjamaade meistrivõistluste hõbemedali kaela Arneseni kaasmaalane Alexander Berggren (2:03.07,1) ning pronksile ujus taanlane Peter Mandrup Madsen (2:04.08,6).

Parima eestlasena sai Frank Johan Ojarand (2:12.36,9) viienda koha. Ühtlasi ka Eesti meistriks kroonitud Ojaranna sõnul seadis ta sardi eel eesmärgiks lõpetada esimese eestlasena. “Soovisin võita Eesti meistritiitlit ja sellega ma ka hakkama sain,” lausus Ojarand. “Püsisin alguses liidritega samas grupis, kuid mingil hetkel jäin üksi. Oleksin tahtnud kellegagi koos ujuda, kuid sellele vaatamata jään oma tulemusega rahule,” ütles ta.

Naiste samal distantsil võidutses taanlanna Jackie Gade (2:13.36,9). Hõbedale ja pronksile tulid Põhjamaade meistri kaasmaalased Emma Wael (2:13.56,4) ja Lærke Toft Ruby (2:17.37,7). Eesti parim oli Meribel Saar (2:22.45,7), kes saavutas kokkuvõttes kõrge neljanda koha. “Kuna tegemist oli pika distantsiga, siis enne starti kartsin, kas ma ikka jõuan lõpuni,” ütles Saar. “Ujusin Rinel Piusiga koos ja see aitas kindlasti kaasa, sest ma ei jäänud üksi” lisas ta. “Viimastel ringidel läks ta küll ees minema, aga distantsi vältel oli temast palju abi.”

 

Põhjamaade meistrivõistlused:

10 km mehed:

  1. Tim Arnesen (2:01.07,1), Rootsi
  2. Alexander Berggren (2:03.07,1), Rootsi
  3. Peter Mandrup Madsen (2:04.08,6), Taani

 

10 km naised:

  1. Jackie Gade (2:13.36,9), Taani
  2. Emma Wael (2:13.56,4), Taani
  3. Lærke Toft Ruby (2:17.37,7), Taani

 

Eesti meistrivõistlused:

10 km mehed:

  1. Frank Johan Ojarand (2:12.36,9)
  2. Rinel Pius (2:20.51,7)
  3. Silver Hein (2:24.28,2)

 

10 km naised:

  1. Meribel Saar (2:22.45,7)
  2. Margaret Markvardt (2:24.13,9)
  3. Mai Riin Salumaa (2:43.52,2)

Kõiki tulemusi saab vaadata SIIT

Põhjamaade avaveeujumise meistrivõistluste avapäeval võidutsesid taanlased

Täna said Elvas alguse Põhjamaade- ja Eesti meistrivõistlused avaveeujumises. Võistluste avapäeval võidutsesid Verevi järves taanlased.

Meeste arvestuses krooniti Põhjamaade meistriks taanlane Peter Mandrup Madsen, kes läbis 5-kilomeetrise distantsi ajaga 58.08,9. «Proovisin teisel kilomeetril liidritest ette minna ja vahe sisse ujuda, kuid lihased ei olnud veel piisavalt soojad,» lausus Madsen. «Kolmandal kilomeetril proovisin uuesti ja siis õnnestus see juba paremini, sest grupp jäi aina väiksemaks,»lisas ta.

19-aastane ujuja lisas, et on oma esitusega igati rahul. «Ma lootsin näidata head ujumist, kuid esikohale ma enne starti küll mõelda ei julgenud,” lausus Madsen. «Võistelda oli siin päris mõnus. Stardi ajal oli ilm küll veidi jahe, aga lõpus juba päike paistis. Väga sarnased olud Taaniga,» lisas ta.

5-kilomeetrisel distantsil sai Põhjamaade meistrivõistluste hõbemedali kaela rootslane Tim Arnesen (58.16,6) ning pronksile ujus taanlane Magnus Andersen (58.22,9).

Parima eestlasena sai Frank Johan Ojarand (1:02.09,6) kaheksanda koha. Ühtlasi ka Eesti meistriks kroonitud Ojaranna sõnul ei jäänud ta distantsi vältel üksi ja see aitas lõpuni pingutada. «Grupis on alati lihtsam edasi minna,» sõnas Ojarand. «Liidrid läksid küll üsna ruttu kiire tempoga eest, kuid õnneks ei  jäänud ma üksi ujuma,» lisas ta.

Naiste samal distantsil võidutses taanlanna Emma Wael (1:02.42,9). Hõbedale ja pronksile tulid Põhjamaade meistri kaasmaalased Lærke Toft Ruby (1:02.42,9) ja Jackie Gade (1:03.45,4). Eesti parim oli Margaret Markvardt (1:06.07,7), kes saavutas kokkuvõttes kõrge neljanda koha. «Terve distantsi vältel lootsin, et ma üksi ujuma ei jääks,»lausus Eesti meister. «Kolmandale kilomeetrile minnes olin väikeses grupis ja ujusime koos viimase poini, siis panin aga endast kõik välja,» lisas ta.

Markvardti sõnul oli vesi alguses küll veidi külm, kuid distantsi edenedes läks olukord paremaks. «Stardis oli küll ikka päris külm,» lausus Markvardt. «Kokkuvõttes jään oma ujumisega rahule,» lisas ta.

Homme võetakse Põhjamaade- ja Eesti meistrivõistlustel mõõtu 10-kilomeetrisel distantsil.

 

Põhjamaade meistrivõistlused:

5 km mehed:

  1. Peter Mandrup Madsen (58.08,09), Taani
  2. Tim Arnesen (58.16,6), Rootsi
  3. Magnus Andersen (58.22,9), Taani

 

5 km naised:

  1. Emma Wael (1:02.42,9), Taani
  2. Lærke Toft Ruby (1:02.42,9), Taani
  3. Jackie Gade (1:03.45,4), Taani

 

Eesti meistrivõistlused:

5 km mehed:

  1. Frank Johan Ojarand (1:02.09,6)
  2. Silver Hein (1:04.03,9)
  3. Sander Paavo (1:05.28,2)

 

5 km naised:

  1. Margaret Markvardt (1:06.07,7)
  2. Anette Hallik (1:07.48,2)
  3. Kätlin Sepp (1:13.00,7)

 

Kõiki tulemusi saab vaadata SIIT

Nädalavahetusel selguvad Elvas Põhjamaade meistrid avaveeujumises

16.-17. juulini toimuvad Elvas Põhjamaade- ja Eesti meistrivõistlused avaveeujumises. Verevi järves võetakse mõõtu nii 3, 5 kui ka 10 kilomeetrisel distantsil.

Korraldustiimi liikme Bruno Nopponeni sõnul on Põhjamaade avaveeujumise meistrivõistluste korraldamisõigus Lõuna-Eestile heaks väljakutseks. “Eesti ujumise jaoks on sellise ürituse korraldamine väga oluline,” lausus Nopponen. “Suuri tiitlivõistlusi Eestis varem korraldatud ei ole ja avaveeujumisega on hea ots lahti teha,” lisas ta. “Sobilikke veekogusid meil Eestis jagub ja avaveeujumises tiitlivõistluse korraldamine on kindlasti teerajajaks järgmiste suurvõistluste korraldamiseks.”

Viie kilomeetrisel distantsil startiva Martin Liivamägi sõnul on avaveeujumine põnev, sest rolli mängib taktika ja tark ujumine. “Alati ei pruugi võita kõige kiirem ujuja,” ütles Liivamägi. “Avaveeujumine on basseini võistlusest erineva iseloomuga. Võidab see, kellel on parim taktika ja hea suunatunnetus,” lisas ta.

Liivamägi sõnul on avaveeujumine basseinis ujumisele mõnusaks vahelduseks. “Minu viimasest avaveeujumise võistlusest on päris mitu aastat möödas,” lausus Liivamägi. “Noorena oli suvel rohkem aega ja siis sai ikka avaveeujumise võistlustest tihedamalt osa võetud.” Elvas peetavat võistlust proovib ta aga eelkõige täiel rinnal nautida. “Eesmärgiks olen seadnud võistlust nautida ja noortega võimalikult kaua samas tempos püsida,” ütles ta.

Samal distantsil on startimas ka Kätlin Sepp, kelle sõnul proovib ta suvel vähemalt paaril avaveeujumise võistlusel osaleda. “Basseinis edasi-tagasi ujumine muutub mingil hetkel ühekülgseks ja avaveeujumine on hea võimalus, kuidas igapäevasest rutiinist pääseda,” lausus Sepp. “Kuna tegemist on Põhjamaade meistrivõistlustega, siis on stardis ka välismaalased ja see teeb võistluse kindlasti põnevamaks.”

Algselt Anne kanalis planeeritud võistlus viidi halva vee kvaliteedi tõttu üle Elvasse. “Anne kanalis on sooleenterokokkide hulk  üle normi,” lausus võistluse peakorraldaja Kristiina Arusoo. “Sportlaste ohutus on meile aga kõige tähtsam ja nii otsustasime võistluse pidada Verevi järves,” lisas ta. Arusoo sõnul otsiti asenduspaigaks eelkõige veekogu, mis on Tartule lähedal. “Kuna ujujad peatuvad enamasti Tartus, siis oli lähedus üheks märksõnaks, et sportlastel oleks võimalikult mugav sinna liikuda,” lausus Arusoo. “Lisaks on Verevi järves ka varasemalt avaveeujumise võistlusi korraldatud.”

  • Stardinimekirja saab vaadata SIIT
  • Tulemusi näeb SIIT
  • 16. juulil toimub Atlantises võistluste ametlik afterparty koos Rally Estoniaga. Täpsemat informatsiooni leiab SIIT
  • Tartus, Elvas ja maakonnas toimuva Rally Estonia kohta saab lugeda SIIT 
  • Reede 15.07 Tartu Lauluväljakul – Right Said Fred (UK) ja EAST 17 (UK)
  • Laupäeval 16.07 Elva Laululaval – Samantha Fox (UK) ja Londonbeat (UK)

Martin Liivamägi juunioride EMi järelvaade: medal näitab, et Eesti püsib Euroopas konkurentsis

Ungaris toimunud 43. juunioride Euroopa meistrivõistlused ujumises on selleks korraks lõppenud. Kogenud Eesti koondislane Martin Liivamägi analüüsib noorte eestlaste esitusi Hodmezovasarhely’s.

Võistluste avapäeval rõõmustas Kregor Zirk kõiki poolehoidjaid 50 meetri liblikujumise pronksmedaliga. Liivamägi sõnul lootist ta juba enne juunioride EMi, et medal sellel korral eestlasele kaela riputatakse. “Kregor oli varasemalt näidanud, et ootusele on ka alust,” lausus ta. “Medal on väga suur saavutus ja näitab, et Eesti suudab ka Euroopas konkurentsis püsida.”

Liivamägi sõnul tuli see aga üllatusena, et medal võideti just 50 meetri liblikujumise distantsil, sest põhialaks on Zirgil poole pikem distants. “Eks see tuli üllatusena ka Kregorile endale ja kõikidele fännidele,” ütles Liivamägi. “Tähtis oli võistlusele teha hea algus ja sellega sai Kregor hakkama,” lisas ta.

100 meetri liblikujumises saavutas Zirk (52,83) uue Eesti täiskasvanute ja juunioride rekordiga kõrge neljanda koha. “Kadestusväärne on Kregori areng sellisel tasemel ja et ta suudab seda jätkuvalt korrata,” lausus Liivamägi. “Kuigi neljas koht põhidistantsil ei olnud see, mille järele Kregor ja treener läksid, siis ajaga võib rohkem kui rahule jääda. Õnneks oli 50 meetri liblikujumise medal juba taskus.”

13615094_1358928864135549_181003942132571899_nViimase võistluspäeva hommikul ja 100 meetri liblikujumise finaali eel oli Zirk kimpus aga kurguvalu ja nohuga. Liivamägi sõnul tegid Zirk ja tema treener Kaja Haljaste aga väga õigeid otsuseid. “Viiepäevane võistlus ei ole kindlasti kõige kergemate killast,” lausus kogenud Eesti koondislane. “Sportlane võistleb nii eelujumistes kui ka finaalides ja paratamatult hakkab tervis sellise koormuse all kannatama. Teatud aladest loobumine ning hea ettevalmistus tagasid selle, et Kregor oli võimaline just viimasel päeval finaalujumises väga hea tulemuse ujuma.”

Poolfinaali pääses Zirk ka 100 meetri vabaujumises, kus ta saavutas 13. koha. “Kregori juunioride Euroopa meistrivõistluste debüüt oli ideaalilähedane,” ütles Liivamägi. “Oma esitlustega tõestas ta, et suudab olla medalikonkurentsis oma põhialadel ning koputada ka finaali ukse peale teistes alades. Kindlasti võib Kregor lahkuda Ungarist enesekindlalt ja rahulolevana.”

Alnek

Naisjuunioride arvestuses oli eestlastest parim Kertu Ly Alnek. 16-aastane Alnek parandas 100 meetri vabaujumises Eesti juunioride rekordit (56,65) ja saavutas sellega 14. koha. “Kertu on kõik oma kümme paremat 100 meetri vabaujumise tulemust ujunud viimase kolme kuu jooksul,” lausus Liivamägi. “See näitab, et ta on jõudnud uuele tasemele.”

“50 meetri liblik- ja vabaujumises Kertu päris sellist minekut ei suutnud näidata nagu Eesti meistrivõistlustel, aga tulemused olid sellele vaatamata kõrgetasemelised,” lisas Liivamägi. “Kertu ja tema treener Siiri Põlluveer võivad juunioride Euroopa meistrivõistlustega aga igati rahule jääda.”

13606587_1358929057468863_8345630348766564892_nMargaret Markvardt seadis juunioride EMi eel sihiks poolfinaali, kuid see eesmärk jäi kahjuks täitmata. “Margaret tegi väga hea soorituse võistluste avapäeval 400 meetri kompleksujumises, kuid arvan et see sooritus võis järgmistes startides talle kätte maksta,” lausus Liivamägi. “Tegemist on füüsiliselt ja vaimselt väga kurnava distantsiga ning võistluste alguses võib see jätta jälje järgnevateks startideks. Usun, et Margaret oli võimaline ennast nii 100 meetri liblikujumises kui ka 200 meetri kompleksujumises poolfinaali ujuma.”

Liivamägi sõnul võib üldiselt koondislaste esitusega rahule jääda. “Võistluste algus oli meie koondisele väga edukas ning tänu Kregori medalile suudeti ennast 26 parema riigi sekka ujuda,” lausus ta. “Hea avastardi tegi 50 meeti liblikujumises ka Armin Evert Lelle ja see andis lootust, et ta võib poolfinaali kohta püüda seliliujumise sprindis,” lisas Liivamägi.

Liivamägi sõnul on viiepäevane võistlus aga kurnav ning võistluste edenedes paljude koondislaste vormikõver langes. “Sellest tulenevalt ei suudetud ka võistluse teises pooles endale püstitatud eesmärke täita,” ütles ta. “Juunioride EM oli neile kindlasti väga heaks kogemuseks, millest õppida. Loodetavasti suudavad need koondislased, kelle tulemused ei olnud ootuspärased, väikese pettumuse järgmine kord juba oma kasuks pöörata.”

13615389_10153502108270771_278657488102584870_n

Põhjamaade- ja Eesti avaveeujumise meistrivõistluste lisaregistreerimine on lõppenud

16. – 17. juulini toimuvad Tartus Põhjamaade- ja Eesti avaveeujumise meistrivõistlused. Eile õhtul pandi võistluste stardinimekiri lukku. 

Sellel nädalavahetusel on Anne kanalis kavas 3km, 5km ja 10km distantsid. Üritust toetab Saku oma jookidega ning ööklubi Atlantis meeleoluka afterparty’ga.

Kõik vajaliku informatsiooni võistluste ajakava, rajakaartide ja varustuse kohta leiad SIIT

Stardinimekirja saab vaadata SIIT