Eesti Ujumisliit | Tondi 84, 11316 Tallinn
Telefon: +372 603 1530 | E-post: estswim@swimming.ee

Sündmused

Tulevasi sündmused hetkel pole.

Kontaktandmed

Tondi 84, 11316 Tallinn

Telefon: (+372) 603 1530
E-post: estswim@swimming.ee
Arve nr. EE142200221002100431
Reg. nr. 80086145

Keila Tervisekeskuses toimub 24. veebruaril traditsiooniline teateujumine Vabariigi auks

Liikumisaastal, aastanumbriga 2023, tähistab Eesti Vabariik oma 105. sünnipäeva. Sel puhul toimub Keila Tervisekeskuses algusega kell 10 ujumistreeneri ja Keila Tervisekeskuse juhataja Toni Meijeli eestvedamisel traditsiooniline teateujumine.

Teateujumise traditsioon sai alguse 2018. aastal, Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval kingitusena meie väärikas eas riigile, toona 100×100 ujumisena. Idee algataja Toni Meijel: „Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks tuli soov teha midagi ujumisteemalist ja ujumissõpradega seotut. Algusest peale oli mõte seda üritust traditsioonina jätkata, kaasates igal aastal vastavalt Vabariigi vanemaks saamisele ühe ujuja lisaks.“ Nii pääsebki sellel aastal startima 105 ujujat, kellest igaüks peab läbima 100 m vabalt valitud ujumisstiilis. Sellest ka tänavuse teatujumise nimetus 105×100. „Starti on oodatud kõik, kes suudavad 100 m ujudes läbida. Tippujujatel on sellel ajal tavaliselt laagrid või võistlused, seega koondise esinumbreid ei ole väga ujumas käinud,“ jätkab Toni Meijel, „eelmisel aastal jäi üks registreerunu tulemata ja siis ujus üks osaleja kaks korda. Teateujujate seas on olnud ka välismaalasi ning sellelgi aastal on mõned juba kirjas. Minu lemmikud osalejad on aga need ujumispered, kes on esindatud mitme põlvkonnaga – ujujad koos lastevanematega, kellest paljud on endised ujujad, ja vanavanematega. Ligikaudu pooled osalejatest on praegused ja endised ujujad, lisaks ujumisega seotud inimesed ja Keila kogukonna (kooli, spordiklubide) liikmed. Algusaastatel oli eesmärk hoida lõpptulemus alla 2,5 tunni, kuid eelmisel aastal see enam ei õnnestunud.“ Toni Meijel ütleb, et on mees, kes hindab traditsioone ja seetõttu on igal aastal Vabariigi sünnipäeva teateujumist alustanud sama noormees, kes esimesel aastal oli kõige noorem osaleja.
Sünnipäevaujumise ankrumees on alati peakorraldaja Meijel ise. Meijel on rahul, et osalejate seas on paljude ujumisklubide liikmed: „Aktiivsemad klubid on TOP Ujumisklubi, Järveotsa Gümnaasiumi Spordiklubi, Argo Ujumisklubi, Aquaway Ujumisklubi, Briis Ujumisklubi ja Orca Ujumisklubi. Sellel aastal on kirjas ka Wiru Swim ja Keila Swimclub ujujaid.“ 17 päeva enne teateujumist on järel veel viimased 15 kohta. Tegemist on populaarse ja hinnatud üritusega, kus kohad täituvad kiiresti. Seega, kes on veel kahevahel – viimane võimalus. Kirjuta toni@keilasport.ee ja pane end kirja!

Peakorraldaja tunnistab, et nüüdseks on tegemist juba väljakujunenud traditsioonilise teateujumisega, mille toimumist iga aasta 24. veebruaril oodatakse ja juba jaanuari lõpus hakatakse uurima, millal kutse tuleb. Vabariigi aastapäeva teateujumine on kuuldavasti inspireerinud ka mujal Eestis ujumisringkondi sarnast ettevõtmist läbi viima. Kes aga ujuma ei mahu või sel aastal veel ei söanda osaleda, siis sünnipäevasangarile pühendatud teateujumisel on ergutav publik igati oodatud!

Eesti absoluudi ja juunioride koondis laagerdas Keila Spordikeskuses

1.-5. veebruaril leidis aset Keila Spordikeskuses 2023. aasta esimene ühislaager Eesti absoluudi ja juunioride koondise liikmetele.

Viie päeva jooksul oli ujujatel plaanis järgnevad tegevused:

  1. Koormustest veloergomeetril (Vomax)
  2. Laktaaditest 5×200
  3. Liigese liikuvuse test (Fysio Centrum)
  4. Hüppe test
  5. Veealune ujumistehnika salvestus ja analüüs
  6. Jõunäitajad ja ujumistehnika info
  7. Sporditoitumise konsultatsioon (UpGame)
  8. Lihashooldustreening (Fysio Centrum)

Laager lõppes ühise piduliku lõunasöögiga.

 

Laagrist võtsid osa: Daniel Zaitsev, Alex Ahtiainen, Maria Romajuk, Eneli Jefimova, Alan Smok, Mariangela Boitšuk, Karolin Victoria Kotsar, Ralf Roose, Georg Filippov, Artur Tobler, Jekaterina Vorontsova, Mattias Vool, Kirke Madar, Egle Salu, Mark Iltšisin, Britt Raudsepp, Artjom Alteberg, Kirke Mõtsnik ja Kennert Jõgis.

Jaanuarikuu tegemised

Liikumisaasta esimene kuu on seljataga ning esimesed stardid on basseinis ning avavees tehtud. Jaanuarikuus avaldati ujujatest 5 põnevat artiklit, tunnustati 2022. aasta parimaid, kinnitati koondise liikmed ning spordijuhi ametikohal alustas tööd endine tippujuja ning tänasel päeval Orca Swim Club juhataja. Millised artiklid avaldati, kes tunnistati parimaks, kes on uued absoluudi, juunioride ja noorte koondise liikmed või kes on uus Eesti Ujumisliidu spordijuht?
Seda ning rohkem veel saad teada, kui loed meie jaanuarikuu kokkuvõtet nüüd: 

  • 7. jaanuaril kinnitati Eesti absoluudi, juunioride ning noorte koondise liikmed. Tutvu koondise liikmetega siin
  • 8. jaanuaril tähistas teenekas ujumistreener Tõnu Maripuu enda 70. juubelisünnipäeva. ​Tõnu Maripuu 70. sünnipäev
  • Juba neljandat korda toimus 8. jaanuaril Ujumise algõpetuse veebiseminar, kus seekord oli teemaks “Edasiliikumine” – Vladimir Kunitsõn. Veebiseminari on võimalik järgi vaadata Smart Coachingu lehel siin. Järgmine, järjekorras viies, Ujumise algõpetuse veebiseminar teemal “Edasiliikumise võtted vees” toimub 5. veebruaril algusega nagu ikka kell 10:00. Teemat avab Andres Olvik,  kes on EKR 5 taseme ujumistreener, Spordiklubi Nord tegevjuht ja Eesti Ujumisliidu EKR 4 ujumistreeneri erialakoolituse koolitaja.
    Seminaril saame vastused küsimustele: mida ja kuidas õpetada edasi liikumisel enne konkreetse stiili õpet.
    Rohkem infot: siin
    Eelregistreerimine veebiseminarile
    5.02 Edasiliikumise võtted vees – Andres Olvik
  • 9. jaanuaril alustas Eesti Ujumisliidus spordijuhi ametikohal tööd endine tippujuja ja tänane Orca Swim Club juhataja Katriin Kersa. Loe rohkem Spordijuht Katriin Kersa
  • 12.-15. jaanuaril toimus taaskord üle mitme aasta WADC 2023 rahvusvaheline ujumisteemaline konverents “World Aquatic Develeopment Conference” Lundis, Rootsis. Eesti Ujumisliidust osalesid Erasmus+ õpirände raames: Competitive swimming (võistlusujumise) osas Henry Hein ja Vladimir Kunitsõn ning Learn to swim (ujumise algõpetuse) osas Kirsti Mäesepp ja Maria Trei. Lisaks oli konverentsil eestlasi erinevatest ujumisklubidest üle Eesti: SK Fortuna, Spordiklubi Nord, Orca Swimclub, Ujume Koos ujumiskool, Ujumise Spordiklubi. Kohapeal oli konverentsil osalemas ujumistreenereid Eestist 13 inimest ning lisaks sai osaleda ka veebivahendusel.
    Koguti uusi teadmisi ja kinnistati juba olemasolevaid oma ala professionaalidelt, kellest üheks inspireerivamaks oli vōistlusujumise osas Kregor Zirki treener Tom Rushton. Ujumise algõpetuse osas oli olulisel kohal veeohutus. Konverentsi enim inspireeriunud teemadel tuleb ka seminar, mille info leiad peagi meie uuelt koduleheküljelt www.swimming.ee või koolituste lehelt siin
  • Masters ujujad osalesid ning võitsid mitmed medaleid  5. IISA jääujumise maailmameistrivõistlustel 12.-15. jaanuaril. Prantsusmaal Samoens`is toimunud maailmameistrivõistlustel osales 6 eestlast ning kokku võideti 20 medalit. 7 kulda  – 6 hõbedat – 7 pronksi. Lisaks ka üks absoluutarvestuses pronksmedal.  Inimeste kaupa jaguneb see saak järgnevalt: Kristiina Arusoo – 5 kulda + 1 hõbe + 1 pronks Henri Kaarma – 2 kulda + 5 hõbedat + 0 pronksi, Aivar Rosenberg – 0 + 0 + 4 pronksi, Rihard Viherpuu – 0 + 0 + 2 pronks. Loe rohkem Meisterujumise U-klubi Facebooki lehelt.
  • 18.-19.jaanuaril osalesid Katriin Kersa ja Pille Tali Helsingis toimunud Põhjamaade ujumisliitude (NSF) peasektretäride ja spordijuhtide aastakoosolekul. Koosolekul tehti ülevaade 2022.aasta kõikide veealade Põhjamaade meistrivõistlustest, tutvustati 2023.aasta korraldatavaid üritusi ning arutati NSFi koostöövõimalusi nii võistluste, koolituste kui teiste ühisprojektide arendamisel. NSFi koosoleku protokoll: NSF GS_SD Meeting_Minutes_01_2023
  • 21. jaanuaril toimunud Eesti Ujumisliidu galal kuulutati välja 2022. aasta parimad. Absoluutklassis valiti aasta parimateks ujujateks Eneli Jefimova ja Kregor Zirk. Tunnustati parimaid juunioreid, noori, kujundujujaid, veepallureid, masters ujujaid, avaveeujujaid, paraujujaid. Lisaks tunnustati aasta järelkasvutreenerit, aastate treenerit, aasta üllatajat ning aasta tegu. Kes, millise auhinna koju viisid saab lugeda siit: 2022. aasta parimate gala
  • Sander Paavo kinnitati Rahvusvahelise Ujumisföderatsiooni (FINA) poolt avaveeujumise rahvusvaheliseks kohtunikuks. Milline oli tema teekond Fina kohtunikuks saamisel või millised olid eksamid ning lisaks palju muud põnevat saab lugeda intervjuust Sander Paavoga siit
  • 27.-29. jaanuaril toimus Eesti Ujumisliidu noortekoondise laager Keila Spordikeskuses, millest võttis osa 24 noort. Laagri eesmärk oli tutvuda uute noorujujatega, saada ülevaade ujujate kehalistest võimetest, töösse suhtumisest ning tehnikast. Loe rohkem laagrist toimunust siit
  • 24.- 28. jaanuaril toimusid Sloveenias, Bledis 13. IWSA taliujumise maailmameistrivõistlused, kus Eesti ujujad saavutasid mitmeid säravaid medaleid. Puhta töö tegi Kristiina Arusoo (Meisterujumise U-klubi) võites kõik üheksa ala, Bruno Nopponen (Viimsi Veeklubi) võidutses seitsmel alal, Artur Ulmas astus poodiumi kõrgeimale astmele samuti seitsmel korral ning Artur Tikkerbär (Meisterujumise U-klubi) tõi kuldmedalid koju kuuel alal. Loe rohkem eestlaste tulemustest maailmameistrivõistlustel siit
  • Jaanuarikuu viimasel päeval võistlesid Tallinna koolid Sõle Spordikeskuses Tallinna koolinoorte XLI spordimängude võistkondlikel meistrivõistlustel teateujumises selgitamaks välja, kes jõuab 9. veebruaril toimuvasse finaali. Kolmekümnest Tallinna koolist pääses  finaali kuusteist. Kes olid nendeks koolideks, loe rohkem siin

Loe ujujatest tehtud huvitavad artikleid:

Juhatuse koosolekud: EULi-juhatuse-koosoleku_protokoll_04.01.23

Treenerite kogu koosolekud: TrKJuhatuse koosoleku protokoll 11.01.23

16 kooli pääses Tallinna koolinoorte XLI spordimängudel teateujumise finaali

Jaanuarikuu viimasel päeval toimusid Sõle Spordikeskuses Tallinna koolinoorte XLI spordimängude võistkondlikud meistrivõistlused teateujumises, millest võttis osa 30 kooli. Finaalpääsme ujusid välja 16 kooli.

Koolinoortel tuli kokku panna 12-liikmeline võistkond, kus võistlesid 6 tüdrukut ja 6 poissi. Distantsiks 12 x 50 m vabalt.

Eelujumiste põhjal pääsesid finaali järgmised koolid:

B-finaalis võistlevad (algus kell 14.30):

  1. Tallinna Õismäe Vene Lütseum;
  2. Tallinna Järveotsa Gümnaasium;
  3. Tallinna Prantsuse Lütseum;
  4. Tallinna Arte Gümnaasium;
  5. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum;
  6. Tallinna Läänemere Gümnaasium;
  7. Lasnamäe Gümnaasium;
  8. Tallinna Humanitaargümnaasium.

A-finaalis võistlevad (algus kell 14.40):

  1. Tallinna Nõmme Gümnaasium;
  2. Gustav Adolfi Gümnaasium;
  3. Pirita Majandusgümnaasium;
  4. Rocca al Mare Kool;
  5. Tallinna 21. Kool;
  6. Jakob Westholmi Gümnaasium;
  7. Tallinna Reaalkool;
  8. Tallinna Saksa Gümnaasium.

Võistluste tulemused: Eelujumise tulemused

Finaal toimub 9. veebruaril, Sõle Spordikeskuses.
JUHEND_teateujumine

Võistlust korraldab Tallinna Haridusamet koostöös Eesti Ujumisliidu ja Kalevi Ujumiskooliga.

Üheksast üheksa, seitsmest seitse, kuuest kuus! Taliujumise maailmameistrivõistlused Sloveenias

24.- 28. jaanuaril toimusid Sloveenias, Bled’is 13. taliujumise maailmameistrivõistlused, kus Eesti ujujad saavutasid mitmeid säravaid medaleid. Puhta töö tegi Kristiina Arusoo (Meisterujumise U-klubi) võites kõik üheksa ala, Bruno Nopponen (Viimsi Veeklubi), võidutses seitsmel alal, Artur Ulmas astus poodiumi kõrgeimale astmele samuti seitsmel korral ning Artur Tikkerbär (Meisterujumise U-klubi) tõi kuldmedalid koju kuuel alal.

Kristiina Arusoo (Meisterujumise U-klubi) vanuseklassis 40-44
  •  25 m liblikujumine
  • 200 m vabalt
  • 100 m vabalt
  • 450 m vabalt
  • 25 m rinnuliujumine
  • 50 m vabalt
  • 25 m vabalt
  • 4×25 m rinnuliujumise teateujumine
  • 4x25m vabalt teateujumine
Bruno Nopponen (SK Viimsi Veeklubi) vanuseklassis 45-49
  • 100 m rinnuliujumine
  • 50 m rinnuliujumine
  • 25 m rinnuliujumine
  • 100 m vabaujumine
  • 50 m vabaujumine
  • 4×25 m rinnuliujumise teateujumine
  • 4×25 m vabalt teateujumine
Artur Ulmas (Indrek Sei Ujumiskool) vanuseklassis 15-19
  • 25 m liblikujumine
  •  200 m vabalt
  • 100 m vabalt
  • 50 m vabalt
  •  25 m vabalt
  •  4×25 m rinnuliujumise teateujumine
  •  4x25m vabalt teateujumine
Artur Tikkerbär (Meisterujumise U-klubi) vanuseklassis 60-64
  •  25 m liblikujumine
  •  100 m vabalt
  •  50 m vabalt
  •  25 m vabalt
  •  4×25 m rinnuliujumise teateujumine
  •  4x25m vabalt teateujumine
Merle Vantsi kogus individuaalselt kõige rohkem kuldmedalid, osaledes 11 alal võites 9 individuaalset ning 2 teateujumise kulda ning ühe pronksmedali.
Merle Vantsi (Meisterujumise U-klubi) vanuseklassis 55-59.
  •  25 m liblikujumine
  •  100 m rinnuliujumine
  •  200 m vabalt
  •  50 m rinnuliujumine
  •  100 m vabalt
  •  50 m vabalt
  •  200 m rinnuliujumine
  • 25 m vabalt
  •  4×25 m rinnuliujumise teateujumine
  •  4x25m vabalt teateujumine
  •  25 m rinnuliujumine (3.koht)
Lisaks eeltoodud ujujatele võitsid medaleid Silvi Salupere, Wade Stokes, Nonna Sarana, Lembit Laht ja Triinu Pall.
Kokku võideti maailmameistrivõistluselt Sloveenias 60 medalit, millest 41 (37 individuaalset, + 4 teateujumise) olid kuldsed, 11 hõbedat ning 8 pronksi.
Kõiki tulemusi saab näha SIIT
Rohkem muljeid saab lugeda Meisterujumise U-klubi Facebooki lehelt.
Palju õnne võitjatele!

Keila Spordikeskuses toimus sel nädalavahetusel noortele ujujatele suunatud järelkasvulaager

27. – 29. jaanuaril toimus Keilas noortele ujujatele suunatud Eesti Ujumisliidu koondise laager, mille eesmärk oli tutvuda uute noorujujatega, saada ülevaade ujujate kehalistest võimetest, töösse suhtumisest ning tehnikast.

Noortekoondise peatreeneri Aivi Kulla sõnu sujus laager kenasti. 24 noorujujat üle Eesti (13 klubist) said erinevaid uusi teadmisi, kuidas tunnetada vett paremini, saada aru oma füüsilisest seisust. Toitumisest ja infot toidulisandite kohta jagas Kristin Tamberg. Samuti toimus töötuba „ hoitud spordipere“ Ilona Kivistiku juhendamisel. Oma teadmisi jagasid ujumistreeneritest Oleg Labzin, Toni Meijel, Silver Hein. Oma tänaseid ujuja/treeneri teadmisi jagas Daniel Zaitsev. Laagrist ei puudunud ka meeskonnamängud, mida viis läbi Improteatri Erki Aule. Aivi Kulla juhendamisel toimus ka noortele huvitav viktoriin  Üke treeninguid viis läbi  Toomas Paju. Laagri lõpus said noorujujad infot õppimise kohta Audentese Spordikoolist, mida jagasid spordikooli direktor Priit Ilver ja treener Peter Mankoc.
Laager lõppes piduliku lõunasöögiga.

Kolme päevasest laagrist võtsid osa:  Aleksei Denissov, Siim Kesküla, Jakob Toming, Karl Vilson, Martin Pärtel, Dmitri Sillaste, Jüri-Robi Tiidus, Karl-Eric Ott, Georg Vaino, Timo Vosokovski, Ute Viktoria Liu Yeung, Maari Randväli, Mirjam Jürisoo, Mirtel Merimaa, Elli Lõvi, Polina Sovtsa, Alessandra Zaidentsal, Ksenia Bazanova, Inessa Sorokin, Jette-Riin Luik, Zlata, Volkova, Polina Volodina, Adele Roop, Sheril Tankler

Sander Paavo kinnitati FINA poolt avaveeujumise rahvusvaheliseks kohtunikuks

Rahvusvaheline Ujumisföderatsioon (FINA) kinnitas Sander Paavo avaveeujumise rahvusvaheliseks kohtunikuks. Omandatud FINA kohtuniku tase kehtib 01.01.2023 – 31.12.2026.

Võtsime Sander Paavoga ühendust ning uurisime lähemalt, milline oli tema teekond FINA kohtunikuks saamisel, millised olid eksamid ning millisel võistlusel teeb Sander Paavo debüüdi.

  • Räägi endast meile natukene lähemalt.
Olen Sander Paavo. Pärit olen Eesti kaunimast linnast Tartust ning järgmisel aastal saab mul täis kümme aastat, mil olen elanud Tallinnas. Hetkel õpin Tallinna Ülikoolis Rekreatsioonikorralduse magistriõppes. Avaveeujumises olen tulnud 2017-2019. aastal Eesti meistriks 5 km distantsil. Mind on valitud Eesti parimaks avaveeujujaks 2019. aastal ja 2020. aasta. Eesti meistrivõistlustel 10 km distantsil olen tulnud mitmel korral hõbemedalile ja pronksile. Avaveeujumise seeriavõistlust olen võitnud kokku absoluut vanuseklassis neli korda. Rahvusvahelisel tasandil olen võistelnud maailmameistrivõistlustel 5 km distansil Lõuna-Koreas 2019.aastal ja Euroopa meistrivõistlustel Ungaris 2021.aastal. Lisaks 10 km Euroopa Karikaetapil 2020.aastal. Avaveeujumise juurde jõudsin tänu enda treenerile Kaja Haljastele, kes pakkus selle välja 2012/ 2013.aastal. Triatlon mulle ei istunud, aga avavesi esimest hetkest küll ja selle juurde jäin. Alates 2017. aastal hakkasin avaveele rohkem tõsisemalt rõhku panema.Esimene võistlus oli mul avavees 2012. aastal. Emajões kui ujusime Lodjakojast Turuhooneni. Alatetes 2013.aastal võistlesin 9 hooaega avavees.
  • Mida tähendab sinu jaoks olla FINA kohtunik?

See tekitab minus väga head tunnet, sest kui edaspidi lähevad Eesti avaveeujujad suurtele tiitlivõistlustele siis olen veendunud, et nad teavad, mis olud neid seal ootavad ning neile ei tuleks üllatusi nagu tuli mulle omal ajal. Oskan ujujaid Eesti võistlustega ettevalmistada tiitlivõistlusteks.

  • Kas soov olla FINA kohtunik on olnud sinu mõtteis kaua või kuidas sa selle otsuseni jõudsid?

Kohtuniku teekond sai alguse sellest, et eelmisel aastal umbes märtsikuus saatis Toomas Kleesment mulle emaili, et on võimalus minna Itaaliasse FINA avaveekohtuniku koolitusele ning kui eksam sooritatud positiivselt, siis saan litsenseeritud kohtunikuks. Mõeldud tehtud, ütlesin Toomasele et paneks mind kirja ning 13. mail lendasin Itaaliasse Piombino linna koolitusele. Koolitus oli kokku kaks päeva ning lõpus oli pikk eksam. Sain väga palju teadmisi ning tutvusi juurde.
Soov kohtunikuks saada tekkis eelmine aasta. Kohtunikuna saan aidata ning panustada avaveeujumise arengusse nii Eestis kui ka välismaal. Sain ka eelmisel aastal kolmel korral võimaluse praktiseerida kohtuniku rolli ning mul on hea meel, et mitmed asjad mis on võib-olla natuke Eesti avaveeujumise võistlustel logisenud on nüüd saanud paika. Oma magistri praktika sooritasin 10 km Eesti meistrivõistlustel ning praktika kaitsmisel iseloomustas ülikooli juhendaja mind sõnadega:  “professionaalse suhtumisega”. Endise avaveeujujana teadsin varasemalt juba palju reegelid, aga eksam ning koolitus aitas mul saada veel teadmisi juurde ning neid ka kinnitada. Kui kellegil peaks tekkima avaveeujumise reeglite kohta küsimusi, siis mulle võib alati julgelt kirjutada ning ma seletan kõik ilusti ära.

  • Kui keeruline oli see teekond rahvusvaheliseks kohtunikuks saamiseni?

Keeruline ei olnud. Hea inglise keele oskus tagas selle, et sain koolitusel kõigest aru ning ka edukalt eksami tehtud. Toomas Kleesment aitas mind palju sellel teekonnal just suhtlemise poole pealt nii FINA-ga kui ka koolitajatega. Ainuke asi, mis oli natuke erinev oli see, et Eestis kui innovaatilises digiriigs oleme harjunud, et toimetused netis tehakse kiiresti ära siis mujal maailmas ja Euroopas see nii kiire ei ole. Eksami tulemused tulid väga kaua, aga avaveeujumise Juunioride Euroopa meistrivõistlustel nägin ühte enda koolitajat ning ta rahustas mind ja ütles, et tegin enda eksami positiivselt ära.

  • Millal on sinu esimene võistlus FINA kohtunikuna?

Rahvusvahelisel tasandil ma hetkel ei oska vastata, millal võiksin enda debüübi teha. Eestis olen olnud 2022. aastal kohtunik nii 5 km, 10 km kui ka 4×1.25 km Eesti meistrivõistlustel. See aasta plaanin kindlasti olla kohtunik samadel võistlusel. Lisaks saab öelda ka seda, et see aasta on meil Eesti Ujumisliiduga plaanis teha 4×1.5km teateujumise EMV. 2022.aastal katsetasime 4×1.25 km teateujumist ning see tuli meil päris hästi välja, aga eelmine aasta kui olin treenerina MM-il siis treenerite koosolekul öeldi, et edasipidi hakatakse kõikidel rahvusvahelistel võistlusel tegema teateujumisi avavees 4×1.5km formaadis. Jutud liiguvad, et ülejärgmisel olümpial (2028 LA) võib see olla juba olümpiaala.

Avaveeujumise FINA kohtunike nimekiri.

Soovime Sander Paavole palju edu uues ametis!

2022. aasta parimad ujujad on Eneli Jefimova ja Kregor Zirk

Eesti Ujumisliit võttis laupäeval kokku möödunud aasta ja autasustas parimaid ujujaid ning treenereid.Absoluutklassis valiti aasta parimateks ujujateks Eneli Jefimova ja Kregor Zirk.

Eneli Jefimovale tõid aasta parima tiitli maailmameistrivõistlustel Budapestis Eesti rekordiga 50 meetri rinnuliujumises saavutatud 6.koht ning 9. koht 100 m rinnuliujumises.

Kregor Zirk saavutas Budapesti maailmameistrivõistlustel Eesti rekordiga 200 m liblikujumises 11. koha, lühiraja maailmameistrivõistlustel Melbourne’s Eesti rekordiga 200 m liblikujumises 5. koha ja Euroopa lühiraja meistrivõistlustel Roomas 200 m liblikujumises 6. koha.

Eneli Jefomiva tunnistati parimaks ka naisjuunioride seas juunioride Euroopa meistrivõistlustel Otopenis võidetud kolme kulla eest. Parim juunior noormeeste seas oli Ralf Roose, kes juunioride Euroopa meistrivõistlustel Otopenis saavutas Eesti juunioride rekordiga 50 m rinnuliujumises 6. koha, lisaks 100 m rinnuliujumises samuti 6. koha ja 200 m rinnuliujumises 8. koha.

Aasta järelkasvu treener on Anastassija Žugunova, aasta treener Kregor Zirki ja Armin Evert Lellet treeniv Tom Rushton ning aastate treeneri autasu võttis vastu Tiit Urmas Reiter. Aasta üllataja tiitel anti tänavu Ralf Tribuntsovile, kes ujus 50 m seliliujumsies Eesti rekordi ning täitis Bukaresti 2023. aasta lühiraja Euroopa meistrivõistluste normi.

Eesti Ujumisliit tänas panuse eest Eesti ujumisse endist presidenti Karol Kovaneni, endist juhatuse liiget ja eelarve- ning taristukomisjoni esimeest Erko Tamurit, toetajaid (BCS Itera, AS, Europark OÜ, Triton Klubi, Bollverk OÜ, Proswim, Forus) ja Kiire Ujumise Sõprade Klubi – (Silver Hein, Toni Meijel, Tõnu Meijel, Katriin Kersa, Mare Vierland, Indrek Sei, Simon Renno, Ralf Tribuntsov, Vladimir Labzin, Kaja Haljaste, Heidi Kaasik, Anvar Salomets, Hele Leek-Ambur, Daniel Zaitsev, Maria Romanjuk, Reiko Sakk)

Aasta 2022 parimad:

  • Absoluutklass – Eneli Jefimova (treener Henry Hein) ja Kregor Zirk (treener Tom Rushton)
  • Parimad juuniorid – Eneli Jefimova (treener Henry Hein) ja Ralf Roose (treenerid Karel Seli ja Mihhail Strungar)
  • Parimad noored – Egle Salu (treener Ralf Tribuntsov) ja Artjom Alteberg (treener Geil Siim)
  • Parim kujundujuja – Aleksandra Orlova (treener Anton Rzhanov)
  • Parim veepallur – Konstantin Tšembulatov (treener Andrei Ševerdalkin)
  • Parimad masters ujujad – Eha Lilienthal ja Lembit Laht
  • Parimad avaveeujujad – Kirke Mõtsnik (treenerid Heidi Kaasik ja Aarne-Vello Kersa) ja Jaan Pasko (treener Lars Levsen)
  • Parimad paraujujad – Susannah Kaul (treener Mart Mandel) ja Matz Topkin (treener Kaire Indrikson)

Aasta teo kolmest nominendist – ujumise algõpetuse sari Zoomis, Baltimaade meistrivõistlused kujundujumises ja Põhjamaade noorte meistrivõistluste vabatahtlikud – pärjati „Aasta tegu“ tiitliga Põhjamaade noorte meistrivõistluste vabatahtlikud.

Palju õnne kõikidele võitjatele ning edukat hooaega!

Eesti Ujumisliidu juures alustab tööd spordijuht

Eesti Olümpiakomitee kuulutas 2022. aasta novembri lõpus välja konkursi toetamaks alaliite spordidirektori/peatreeneri ametikoha loomisel. Konkurss oli suunatud olümpiaettevalmistuse nimekirjas olevatele alaliitudele. Taotluse esitas 20 alaliitu, nendest 7 kvalifitseerus toetusele, sealhulgas Eesti Ujumisliit. Eesti Ujumisliidu spordijuhina alustab 9. jaanuaril 2023 tööd endine tippujuja ja tänane Orca Swim Club juhataja Katriin Kersa.

Eesti Olümpiakomitee toetuse eesmärk on luua spordijuhtimises juurde kvaliteeti ning vähendada praeguse administratsiooni töökoormust. Spordidirektori/peatreeneri peamised ülesanded toetuse saanud alaliitude juures:

  • Tippspordi arendamine, sh töö kõikide koondistega;
  • Noortespordi terviklik arendamine ehk töö järelkasvuga, sh töö noortekoondistega;
  • Team Estonia tugiteenuste süsteemi haldamine alaliidu keskselt.

Eesti Ujumisliit tõi oma taotluses välja, et liidule nii riigi poolt kui organisatsiooni enda arengukavast lähtuvalt seatud ülesannete täitmiseks on ujumisliidul puudu vajalik inimressurss. Samas on Ujumisliidu all arenemas kaks uut olümpiaala – kujundujumine ja veepall, mille alles algusjärgus organisatoorne tegevus vajab palju kaasaaitamist ning nõustamist. Suuremahulise organisatoorse töökoormuse tõttu on peasekretäri ehk organisatsiooni juhi fookusest väljas mitmed alaliidu arenguks väga olulised tegevused, millele tänu spordijuhi ametikoha moodustamise ja ülesannete jagamisega on nüüd võimalik rohkem keskenduda.

 

Eesti Ujumisliidu spordijuht hakkab tegelema kõikide alaliidu koondistega ning tiitlivõistlustega:

  • Team Estonia tegevuste koordineerimine, väljundid sportlastele ja toetajatele;
  • Koondiste moodustamine koostöös peatreeneritega vastavalt kehtestatud normatiividele, kriteeriumidele jms tingimustele;
  • Koondiste tiitlivõistlustele lähetamine – delegatsiooni moodustamine, võistlustele registreerimine, reisikorraldus, varustuse vajaduste väljaselgitamine ja korraldus;
  • Järelkasvukoondise koordineerimine, sh Audentese ujumisgrupi tegevused;
  • Eesti tiitlivõistluste korraldamise taseme tõstmine, väljundid meediale ja toetajatele;
  • Koondistele ja saavutusspordi tegevustele lisavahendite leidmine erinevatest riigisisestest ja rahvusvahelistest projektivoorudest;
  • Koolitusvajadused jms toetavad tegevused koondislastele ja nende treeneritele.

 

Eesti Ujumisliidu peasekretär Pille Tali: „Pean väga oluliseks ükskõik mis tegevuses head meeskonda ja olen tänulik juhatusele, kes usaldas minu valikut ning nimetas uue spordijuhina ametisse minu poolt esitatud kandidaadi Katriin Kersa. Katriin on olnud EULi juures tegev nii Treenerite Kogu juhatuse liikmena kui ka 2022. aasta Põhjamaade meistrivõistluste vabatahtlike juhina. Tunnen, et Katriinis on just kõik see, mida vaja, et nii tippsport kui ka kõik tiitlivõistlused saaksid uue hingamise. Pean Katriini väga heaks meeskonnamängijaks.“

 

Ametisse asuv spordijuht Katriin Kersa on hakkamist täis: „On suur rõõm alustada aastat uute väljakutsetega ja võimalusega panna end proovile valdkonnas, millega olen olnud seotud suurema osa oma elust. Olen tänulik võimaluse eest panustada veelgi enam Eesti ujumise arengusse ning olla toeks juba töötavale büroole. Ametikoha vastuvõtmise osas suuri kõhklusi ei tekkinud ja ootan huviga spordijuhina töötamist.“