Eesti Ujumisliit | Tondi 84, 11316 Tallinn
Telefon: +372 603 1530 | E-post: estswim@swimming.ee

Sündmused

Tulevasi sündmused hetkel pole.

Kontaktandmed

Tondi 84, 11316 Tallinn

Telefon: (+372) 603 1530
E-post: estswim@swimming.ee
Arve nr. EE142200221002100431
Reg. nr. 80086145

Peeter Hunt – In memoriam

Eile lahkus 94. aastasena meie hulgast endine Ujumisföderatsiooni presiidiumi liige ja asemees ning pikaaegne kohtunike kogu esimees Peeter Hunt.

Peeter Hunt lõpetas 1949. a. Viljandi 2. keskkooli, aastatel 1949-1951 õppis ta Leningradis Lesgafti-nim. KKI-s ja lõpetas 1958. a. muusikaõpetajana Tallinna Riikliku. Konservatooriumi. Sportimist alustas Peeter Hunt 1948. a. keskkoolipäevil. Tallinnas harjutas lühemat aega ujumist Friedel Raudsepa õpilasena. Kuna Siberiaastad (1941-47) olid parima sportimisaja röövinud, siis 1960. aastail sai põhiharrastuseks matkamine (süstemaatilised kärestikujõematkad Sander Pitseri juhtimisel). Ta on töötanud Eesti NSV Riikliku Filharmoonia puhkpilliorkestris, Tallinna Muusikakooli õppejõuna ja “Estonia” teatri orkestrandina, pensionieas Viljandimaal Holstre kolhoosis remondilukksepana. 1984. aastal tõlkis ta “Ujumise võistlusmäärused”.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Sergei Maksimov 65!

Täna tähistab oma 65. juubelisünnipäeva teenekas ujuja ja treener Sergei Maksimov.
Tänane juubilar alustas ujumistreeninguid 1970. aastal Sillamäe Spordiklubis Vladimir Uhhovi juures. Ta on tulnud aastatel 1973–1978 rinnuli- ja teateujumises 8 korral Eesti meistriks ning ületanud 7 korral Eesti rekordi, sh. 5 korral teateujumises. Meistersportlase aunimetus omistati Sergei Maksimovile 1976. aastal. Aastatel 1973–1979 kuulus ta Eesti koondise ridadesse ning 1976. aastal valiti ta Eesti parimaks meesujujaks.
Sergei Maksimov on olnud 1980–1994 Sillamäel Kalevi ujumistreener ja aastast 1994 Sillamäe Ujumisklubi Kalev ujumistreener, omades 2005. aastast 6. ujumistreeneri kutsetaset.
Tema parimate õpilaste hulka kuuluvad Svetlana Prohhorova, Pavel Maksimov, Eduard Zentšik jpt. Ka meie tänane ujumistäht Eneli Jefimova on treeninud Sergei Maksimovi juhendamisel.

Eesti ujumispere soovib juubilarile tugevat tervist ja edu kõikides ettevõtmistes!

LEN kongress 2021 Budapestis

Nädalavahetusel toimus Budapestis LEN kongress, kus Eesti Ujumisliitu esindas peasekretär Pille Tali.
LENi 52-st liikmest oli esindatud 46 ujumisliitu üle Euroopa. Kongressil võeti vastu eelmise aasta eelarve ning tegevusaruanne ja kinnitati 2022. aasta tegevused. Eriliseks tegi kongressi aga 24 liikmesriigi poolt allkirjastatud pöördumine LEN presidendi ja büroo poole uute, erakorraliste valimiste korraldamiseks 05.veebruaril 2022 Pariisis. Tegevjuhtkonnale heidetakse ette viimaste aastate tegevusetust ning ebaselget rahakasutust.
Enne LEN kongressi toimus ka Põhjamaade ujumisliitude (NSF) koosolek, kus erakordselt osalesid kõigi 9 riigi esindused. Oma presidentuuri, ehk esindusõigused järgmiseks kolmeks aastaks andis Rootsi ujumisliit üle Fääri saartele. Järgmine NSFi koosolek toimub peasekretäridele ja peatreeneritele ning see korraldatakse jaanuari lõpus Riias.

Jevgeni Bugakov – 60

Täna tähistab oma 60. juubelisünnipäeva Sillamäe teenekas ujumistreener Jevgeni Bugakov.
Ujujateed alustas tänane juubilar 1975. aastal Sillamäel Anatoli Issajevi õpilasena. Jevgeni Bugakov on tulnud aastatel 1979-1980 kolmel korral Eesti meistriks rinnuliujumises, parandanud viile korral Eesti rekordit, sh. kolmel korral osaledes teateujumises. Meistersportlase aunimetuse pälvis ta 1978. aastal. Aastatel 1977-1980 kuulus ta Eesti koondise ridadesse ning 1979-1980 ka N. Liidu koondisesse.
Aastast 1986 on Jevgeni Bugakov töötanud Sillamäe Ujumisklubis Kalev ning on selle klubi juhatuse liige. 2005. aastast on tal ujumistreeneri 6. kutsetase.

Eesti ujumispere soovib juubilarile õnne ja tervist!

 

Kaia Kulla – 60!

Täna tähistab oma 60. juubelisünnipäeva üks mastersujumise eestvedajatest Kaia Kulla.
Ujuma õppis tänane juubilar lasteaias Vaike Strandbergi käe all, 1967–1969 tegeles sportvõimlemisega, aastatel 1970–1976 treenis ta Dünamo ujumiskoolis Ulvi Indriksoni ja Vilma Soosaare juhendamisel. Kaia Kulla on tulnud 1974. aastal rinnuliujumises kahekordseks Eesti meistriks.
Aastast 1987 on Kaia Kulla Meisterujumise U-klubi liige ming kuulunud aastast 2011 klubi juhatusse. Ta on U-klubi kodulehe looja ja haldaja.
Mastersujumise MM-il on Kaia Kulla võitnud rinnuliujumises hõbeda (50 m-s, 2019) ja pronksi (100 m-s, 2019), EM-il rinnuliujumises 2 kulda (50 m-s ja 100 m-s, mõlemad 2011) ja 2 hõbedat 200 m-s (1995, 2011) ning 4 x 50 m vabaujumises hõbeda (2018) ja 4 x 50 m kombineeritud teateujumises pronksi (2018).

Eesti ujumispere soovib Kaia Kullale õnne, tervist ja edu kõikides tegemistes!

Eesti ujujad stardivad Läti lahtistel meistrivõistlustel

Üle 30 Eesti ujuja stardivad 26.-28. veebruarini Riias toimuvatel Läti lahtistel meistrivõistlustel. 

Tegemist on võistlustega, mis toimuvad 50-meetrises basseinis ja kus on võimalik täita ka Tokyo olümpiamängude norme.

Eestlastest plaanivad startida näiteks Eneli Jefimova, Aleksa Gold, Cevin Anders Siim, Marko-Matteus Langel ja paljud teised.

“Ma ei ole juba aasta aega välismaal võistlemas käinud ja tõesti ootan starte, sest konkurendid on väga tugevad,” rääkis Kalevi Ujumiskoolis treeniv Eneli Jefimova, lisades: “Seekord keskendun eelkõige enda põhialadele.”

Kasulikud lingid:

Heidi Kaasik 60

Täna tähistab enda 60. juubelit Heidi Kaasik.

Heidi Kaasik (1983. aastani Praakel) on sündinud 23. jaanuaril 1961. aastal Tallinnas.

1979. aastal lõpetas Heidi Tallinna 2. keskkooli ja 1983. aastal TRÜ KKT. Sportimist alustas ta 1969. aastal. Heidi on harrastanud Enn Lepiku ja Ann Schiffi juhendamisel ujumist ning Inge Pindi käe all sõudmist. Heidi on töötanud ujumistreenerina aastatel 1983–94 Kalevi ujumiskoolis ja hiljem TOP-i ujumisklubis.

Tema õpilaste hulka kuuluvad Martti Aljand, Martin Viilep, Jaak Savvi, Laura Nuudi, Kätlin Sepp, Annika Saarnak, Tess Grossmann, Katriin Kersa, Pjotr Degtjarjov, Karleen Kersa, Sigrid Sepp, Merle Liivand, Margaret Markvardt, Meribel Saar ja Mark Sovtsa.

Heidi kuulus aastatel 2002–2006 ja alates aastast 2015 Eesti Ujumisliidu treenerite kogu juhatusse.

Ta on olnud aastast 1994 TOP-i Ujumisklubi treener (7. kutsetase, 2009) ja aastast 2008 ka TOP-i ujumiskooli juhataja.

Eesti Ujumisliit soovib juubilarile õnne!

Eesti juunioride ja noorte meistrivõistluste kolmas päev

20.-22. novembrini toimusid Sõle Spordikeskuse ujulas Eesti juunioride ja noorte lühiraja meistrivõistlused. Järgnevalt kolmanda ehk viimase võistluspäeva tulemused. 

Neiude 50 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Jekaterina Vorontsova (Spordiklubi Garant) ajaga 32,16. Teise koha saavutas Marie Toompuu ajaga 32,44 ja kolmanda koha Simona Rasmann ajaga 32,99. Noorte arvestuses võitis 50 m rinnuliujumise Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 31,01. Teise koha saavutas Egle Salu ajaga 34,15 ja kolmanda koha Hanna-Marleen Mõtsnik ajaga 34,93.

Noormeeste 50 m rinnuliujumise kiireim juunior oli Ralf Roose (Yess) ajaga 28,60, teiseks tuli Christopher Palvadre ajaga 28,68 ja kolmandaks Glen Marcus Villems ajaga 29,03. Noorte kiireim oli Lars Sebastian Antoniak (Kalevi Ujumiskool) ajaga 30,57. Teise koha saavutas Joonas Koppen ajaga 31,06 ja kolmanda koha Deniss Sterlikov ajaga 31,07.

Neiude 200 m vabaltujumise kiireim juunior oli Karolin Victoria Kotsar (Audentese Spordiklubi) ajaga 2.05,34. Talle järgnesid Laura Tammik ajaga 2.09,25 ja Jekaterina Pogodina ajaga 2.10,04. Noorte arvestuses tuli esikohale Britt Raudsepp (Audentese Spordiklubi) ajaga 2.11,70. Teise koha saavutas Erika Pajo ajaga 2.12,02 ja kolmanda koha Grete Tsäro ajaga 2.12,57.

Noormeeste 200 m vabaltujumise kiireim juunior oli Erik Lihhats (Spordiklubi Garant) ajaga 1.49,37. Teiseks tuli Georg Filippov ajaga 1.53,17 ja kolmandaks Hans-Mikk Kuulpak ajaga 1.55,29. Noorte arvestuses võitis ala Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 1.55,97. Teiseks tuli Aleksandr Soorm ajaga 1.58,07 ja kolmandaks Trevor Kägo ajaga 1.58,36.

Neiude 100 m seliliujumise võitis juunioridest ülekaalukalt Laura-Liis Valdmaa (Yess) ajaga 1.02,22. Teiseks tuli Polina Timofejeva ajaga 1.04,99 ja kolmandaks Mari-Liis Maas ajaga 1.05,94. Noortest oli kiireim Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 1.05,46. Teise koha saavutas Anette Teder ajaga 1.05,77 ja kolmanda koha Katarina Larikova ajaga 1.06,00.

Noormeeste 100 m seliliujumise võitis juunioridest Maksim Minajev (Spordiklubi Garant) ajaga 55,57. Teiseks tuli Tristan Tsopp ajaga 57,87 ja kolmandaks Erik Lihhats ajaga 58,04. Noorte arvestuses võitis distantsi Alan Smok (Spordiklubi Garant) ajaga 56,77. Teise koha saavutas Remo Tammik ajaga 58,20 ja kolmanda koha Pavel Borissov ajaga 58,75.

Neiude 50 m liblikujumise kiireim juunior oli Mariangela Boitšuk (Kalevi Ujumiskool) ajaga 27,54. Teiseks tuli Aurelia Roos ajaga 27,67 ja kolmandaks Polina Timofejeva ajaga 28,85. Noortest võitis ala Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 28,56. Teiseks tuli Kirke Madar ajaga 29,24 ja kolmandaks Maia Doman ajaga 29,53.

Noormeeste 50 m liblikujumise kiireim juunior oli Artur Tobler (TOPi Ujumisklubi) ajaga 25,10, teiseks tuli Alan Gritsõk ajaga 25,23 ja kolmandaks Daniil Drozdov ajaga 25,36. Noorte arvestuses võitis Nikita Ivanov (Argo Spordiklubi) ajaga 25,93. Teise koha saavutas Aleks Gritsõk ajaga 26,19 ja kolmanda koha Mattias Vool ajaga 26,42.

Neiude 800 m vabaltujumise võitis juunioride arvestuses Jekaterina Pogodina (Argo Ujumisklubi) ajaga 9.26,80. Teise koha saavutas Mari-Liis Maas ajaga 9.27,14 ja kolmanda koha Eliis Treial ajaga 9.28,71. Noorte arvestuses võitis distantsi Britt Raudsepp (Audentese spordiklubi) ajaga 9.28,59. Teise koha saavutas Mirtel-Madlen Siimar ajaga 9.42,25 ja kolmanda koha Grete Tsäro ajaga 9.45,28.

Neiude 400 m kompleksujumise kiireim juunior oli Karolin Victoria Kotsar ajaga 5.04,59, teiseks tuli Laura-Liis Valdmaa ajaga 5.05,02 ja kolmandaks Laura Tammik ajaga 5.14,38. Noorte arvestuses võitis distantsi Eneli Jefimova (Kalevi Ujumiskool) ajaga 5.02,92. Teiseks tuli Violanta Gurjanova ajaga 5.09,09 ja kolmandaks Darja Romanjuk ajaga 5.28,86.

Noormeeste 400 m kompleksujumise võitis juunioridest Artur Tobler (TOPi Ujumisklubi) ajaga 4.29,73. Teise koha saavutas Christopher Palvadre ajaga 4.30,08 ja kolmanda koha Dmitri Astrelin ajaga 4.32,32. Noorte kiireim oli Konrad Aleksander Sepp (Viimsi Veeklubi/Bruno Ujumiskool) ajaga 4.31,76. Teiseks tuli Trevor Kägo ajaga 4.42,61 ja kolmandaks Jorven Nopponen ajaga 4.42,77.

Neiude 4 x 100 m kombineeritud teateujumise võitsid Kalevi Ujumiskooli juuniorid ajaga 4.28,91. Teise koha saavutas Ujumisklubi Briis ajaga 4.40,87 ja kolmanda koha Ujumise Spordiklubi ajaga 4.43,88. Noorte arvestuses võitsid Yess noored ajaga 4.37,82. Teiseks tulid Ujumisklubi Briis noored ajaga 4.38,04 ja kolmandaks TOPi Ujumisklubi noored ajaga 4.40,08.

Noormeeste 4 x 100 m kombineeritud teateujumise võitsid Spordiklubi Garant juuniorid ajaga 3.43,36. Teiseks tulid TOPi Ujumisklubi juuniorid ajaga 3.46,10 ja kolmandaks Kalevi Ujumiskooli juuniorid ajaga 3.54,38. Noorte arvestuses võitsid Spordiklubi Garant noored ajaga 3.55,44. Teiseks tulid Kalevi Ujumiskooli noored ajaga 4.02,04 ja kolmandaks Ujumise Spordiklubi noored ajaga 4.05,72.

Kõik tulemused leiab SIIT.

Helle Michelson 90

Täna tähistab oma 90. juubelisünnipäeva teenekas ujuja Helle Michelson.

Helle Michelson alustas ujumistreeninguid 1946. aastal Tallinna Kalevis Friedel Raudsepa juhendamisel. Ta tuli aastatel 1948–1950 vaba- ja teateujumises kuuel korral Eesti meistriks ja kahel korral kuulus ta Eesti rekordi püstitanud teateujumise naiskonda. Aastatel 1949–1951 kuulus ta Eesti ujumiskoondise ridadesse.

Alates 1987 on Helle Michelson aktiivne Meisterujumise U-klubi liige ning on osalenud meisterujumise MM-idel ja EM-idel.

Aastatel 1963–1968 kuulus Helle Michelson Ujumisföderatsiooni presiidiumi ning on olnud Kalevi ujumissektsiooni presiidiumi esimees. Aktiivselt tegutses ta ka ujumiskohtunikuna.

Eesti ujumispere soovib juubilarile õnne ja tugevat tervist!

Eesti Ujumisliit koostöös Tallinna Loomaaiaga valmistub rajama olümpiamõõtmetes bassein-akvaariumi

Eesti Ujumisliit koostöös Tallinna Loomaaiaga valmistub rajama olümpiamõõtmetes bassein-akvaariumi

Tallinna Loomaaed on aastaid unistanud suurest ja korralikust ookeanikalade akvaariumist, mis sobiks elupaigaks nii erinevat liiki haidele, raidele, delfiinidele kui ka teistele suurematele mereloomadele. Ka Eesti ujujatel on mure – Tokyo 2020 olümpiamängud lähenevad jõudsalt, kuid hetkel pole põhja-Eestis mitte ühtegi olümpiamõõtmetes basseini, kus saaks korralikult treenida.

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem – tänasel Eesti Ujumisliidu juhatuse erakorralisel koosolekul allkirjastasid EUL president Karol Kovanen ja Tallinna Loomaaia esindaja kahepoolse kokkuleppe korraliku olümpiamõõtmetes bassein-akvaariumi rajamiseks. Kompleks on plaanitud Tallinna Loomaaia territooriumile, roomajate maja vahetusse lähedusse. EUL juhatuse taristukomisjoni eestvedaja Erko Tamuri sõnul soovitakse rajada täismõõdus 50 meetri pikkune ja 10 raja laiune bassein koos tribüünide, reaktsiooniaega mõõtvate pukkide ja tipptasemel elektroonikaga. 10 meetrit sügavust tagab sportlasele kiired võistlustulemused ja mereloomadele kodusema elukeskkonna. Basseini põhi on plaanis katta liiva, kivide ja merepõhjale omase taimestikuga.

Tallinna Loomaaed näeb projektis võimalust tuua külastajani mitmeid seni Eestis eksponeerimata mereliike nagu suur-valgehai (tuntud ka kui mõrtsukhai) ja ogarai, arutluse all on ka erinevas suuruses meduuside toomine, kui neile loodav keskkond peaks sobima. Tulevikus säilib võimalus ühendada bassein-akvaarium roomajate majaga, et ka loomaaia krokodillide liikumisala laiendada.  Seda, et mereloomad ja sportlased teineteist häirima hakkaksid, peavad osapooled ebatõenäoliseks. “Eks mingeid kokkupuuteid hakkab ikka olema,” kommenteeris EUL president Kovanen, “aga pigem tuleks näha igas kompromissis võimalust. Jälgides delfiinide laitmatut delfiini tehnikat, ütleksin, et meie tippujujatel on, millest snitti võtta!” Ka EUL juhatuse liige ja juunioride koondise peatreener Toni Meijel nõustus Kovaneniga ja lisas, et kui hetkel on meie tippsportlastel kodustes oludes treenides puudu maailmatasemel konkurentsist, siis suur-valgehaidest võiksid saada väga head sparringpartnerid.

Koostöö olulisust Eesti ujumise jaoks rõhutas ka liidu juhatuse liige Simon Renno, kes näeb rajatavas bassein-akvaariumis võimalust tõsta tunduvalt ujumisvõistluste vaadatavust. Renno sõnul plaanitakse ehitus lõpetada järgmise aasta 1. aprilliks, mis võimaldaks 2019. aasta pika raja Eesti meistrivõistlused korraldada juba uues bassein-akvaariumis. “Ootame huviga esimesi võistlusi meie uues basseinis. Edu korral pole välistatud ka rahvusvaheliste tiitlivõistluste toomine Tallinna Loomaaeda,” arvas Renno.

Küsimustele selle kohta, kuidas on rajatavas bassein-akvaariumis lahendatud suuremate mereloomade toitmine, osapooled hetkel vastata ei osanud.