Eesti Ujumisliit | Tondi 84, 11316 Tallinn
Telefon: +372 603 1530 | E-post: estswim@swimming.ee

Sündmused

Tulevasi sündmused hetkel pole.

Kontaktandmed

Tondi 84, 11316 Tallinn

Telefon: (+372) 603 1530
E-post: estswim@swimming.ee
Arve nr. EE142200221002100431
Reg. nr. 80086145

Uuring: lapsed hindavad oma ujumisoskuseid üle

Tänavu  kevadel viisid Tallinna Ülikooli tudeng Mikk Tiidemann ja tema juhendaja Loodus- ja terviseteaduste instituudi õppejõud Vladimir Kunitsõn enam kui 2300 viienda klassi lapse seas läbi ujumisoskuse uuringu, mille esialgsed tulemused näitavad, et rohkem kui  50% 11-12. aastastest lastest hindab oma ujumisoskust üle. See annab tõestust, et ujumise algõpetuses peab toimuma kvaliteedi tõus.  

Uuringu “Ujumisoskuse kaardistamine 5. klassi õpilaste seas 2016. aastal” ühe autori Mikk Tiidemanni sõnul tuli uuringust selgelt välja asjaolu, et lapsed hindavad oma võimeid üle, mis omakorda võib tähendada, et potentsiaalne uppumisoht on suurem. “Vastanud 2331-st lapsest arvab, et oskab ujuda tervelt 2179 last, aga samas kasutab 9,1% lastest ujumiseks hõljumist parandavaid abivahendeid ning 1515 last ei ole enda sõnul võimelised läbima ujudes 200 või enam meetrit,” rääkis Tiidemann. Samuti toob uuringu autor välja, et veepinnal kõhuli ja selili hõljumise oskus on puudu 50% lastel, kuid rahvusvahelised uuringud ning välisriikide kogemused näitavad, et just 200m läbimine, sukeldumine ja oskus kõhuli ning selili hõljuda ongi need oskused, mis tegelikult näitavad, kas inimene oskab ujuda ning kas ta on võimeline õnnetuse korral end ka ise aitama.

Tallinna Ülikooli ujumise õppejõud ning uuringu juhendaja Vladimir Kunitsõni sõnul on küsitluse tulemused kahtlemata olulised ning näitavad, et sellel nädalal riigieelarve arutelule jõudev nelja ministeeriumi plaan muuta ujumise algõpetust efektiivsemaks vajab elluviimist. „Rahvusvahelised kogemused ja WHO ülemaailmne raport näitavad, et parem ujumisoskus on kõige lihtsamini kättesaadav uppumissurmasid ennetav meede,” räägib Kunitsõn, kes tegeleb ka ise igapäevaselt ujumistreeningute läbiviimisega. Õppejõu hinnangul  tuleb uuringu tulemustesse, mis näitavad, et inimesed ei pruugi alati kõige täpsemalt oma ujumisoskusi hinnata, suhtuda tõsiselt. “Oluline on tähele panna, et kui juba 11-12 aastased lapsed, kes tegelikult on ujumistunde koolis saanud üsna värskelt, ei oska tegelikult ujuda, siis ilmselt on pilt kurvem täiskasvanute seas,” rääkis Kunitsõn.

Karm statistika

Viimase kuue aasta jooksul on uppunud 369 inimest, mis on pea poole rohkem, kui Põhjamaades, kus ujumise algõpetus on riiklikult standardiseeritud ning kasutusel on selline õppemetoodika ja eesmärgid nagu plaanitakse kasutusele võtta ka Eestis. Samuti on karm tänavune uppunute statistika. Päästeameti andmetel on tänavu 1. septembri seisuga juba uppunud 37 inimest, 2015. aastal oli  uppumissurmade arv kokku 37.

Eesti Ujumisliidu presidendi Karol Kovaneni sõnul on meil olemas teadmised, et olukorda parandada, kuid puudu on rahalistest vahenditest. “Oleme juba mitme aasta jooksul teinud koostööd nii erinevate ministeeriumide kui ka Päästeameti ja Selts Eesti Vetelpäästega, et välja töötada kooliujumise kvaliteedi tõstmise süsteem,” rääkis Kovanen. “Kusjuures kvaliteetse süsteemi ülesehitamiseks ehk laste ujuma õpetamiseks on meil täna puudu vaid 1,1 miljonit eurot aastas. Sellel nädalal jõuabki antud teema otsustamiseni ka riigieelarve arutelul, kus otsustatakse, kas ujumise algõpetusega jätkatakse vanaviisi või astutakse otsustav samm inimelude päästmise nimel,” sõnas Kovanen ja lisab, et Maanteeamet ja Tallinna Tehnika Ülikool töötasid 2011. aastal välja inimelu hinna arvutamise valemi, kus leiti, et ühe inimelu hind riigi jaoks on ca 1 miljonit eurot. “See näitab, et juba sellel aastal on Eesti riik uppumissurmade tõttu saanud kahju 37 miljonit eurot. Seega panustades 1,1 miljonit, on igal juhul võita palju rohkem kui kaotada,” sõnas Kovanen.

Uuringu “Ujumisoskuse kaardistamine 5. klassi õpilaste seas 2016. aastal” eesmärk oli kaardistada ujumisoskus ja teadlikkus ujumisoskusest 2016. aastal. Sarnane küsitlus on plaanis korrata 5 aasta möödudes, et hinnata olukorra muutust ja vajadusel selle põhjal teha ettepanekuid vastavatele ametkondadele olukorra parendamiseks.  Kordusuuringuga hinnatakse  kasutusele võetud meetmete tõhusust. Samuti annab see võimaluse võrrelda meie ujumisoskust rahvusvahelisel tasandil.