Eesti Ujumisliit | Tondi 84, 11316 Tallinn
Telefon: +372 603 1530 | E-post: estswim@swimming.ee

Sündmused

Tulevasi sündmused hetkel pole.

Kontaktandmed

Tondi 84, 11316 Tallinn

Telefon: (+372) 603 1530
E-post: estswim@swimming.ee
Arve nr. EE142200221002100431
Reg. nr. 80086145

Homme selguvad Eesti meistrid taliujumises

Homme selguvad Eesti meistrid taliujumises

Homme, 27. veebruaril selgitatakse Taliujumise festivali Pirita Open 2016 raames välja Eesti meistrid taliujumises. Eesti meistrid selguvad 25m rinnuliujumises ning 50 ja 200m vabaltujumises.

Veel enne aga kui selguvad Eesti meistrid taliujumises saab näha meeleolukat 4x25m vabaltujumise teatevõistlust, kus mustade hobustena sööstavad taliujujaid kimbutama koondislased Pjotr Degtjarjov, Tess Grossmann, Martti Aljand ja Henri Reinsalu, kes on seadnud endale väga kõrge eesmärgi. “Tahame ujuda üle hetkel kehtiva Eesti tipptulemuse,” sõnab Degtjarjov, kes ka 2013. aastal talisupluse festivalist osa võttis. “Tol korral jäi meil väga heast tulemusest veidi puudu, sellel aastal tahaks vigade paranduse ära teha,” ütles Degtjarjov. Hetkel on Eesti rekord 4x25m vabalt teateujumises 54,45, mis pärineb 2013 aastast.

Võistluste peakorraldaja Bruno Nopponeni sõnul on Eesti taliujumise tase väga kõrge ning kahtlemata on oodata põnevat võistluspäeva. “Eestlaste tase maailmas on väga kõrge, oleme üks tituleeritumaid seltskondi kogu maailmas. Kui 2010. aastal käisime esimest korda taliujumise MM-il, siis tõime koju 7 individuaalalade medalit ning kaks teateujumise kulda ja ka edasistel aastatel oleme oma medalisaaki tublisti kasvatanud,” sõnab Nopponen, kelle sõnul on taliujumine ala, mis kogub üha populaarsust ning sihitakse ka olümpiale jõudmist.

Kui üldiselt on taliujumine nagu ujumine ikka, siis mõned erisused on. Nopponen annab neist ülevaate:

1. Start on veest tõukest

2. Rinnuliujumises peab pealagi olema kogu ujumise vältel veepeal.

3. Krooli ujumises ei ole lubatud teha saltopöördeid.

4. Valestardi korral saab +5 sekundit trahvi aga starti tagasi ei kutsuta.

Ajakava

10.00 Avamine

10.15 4x25m vabaltujumine

10.45 25m rinnuli (Eesti meistrivõistluste arvestus)

12.00 50m vabalt (Eesti meistrivõistluste arvestus)

13.40 Teatevõistluse ja 25m rinnuli autasustamine

14.20 100m vabaltujumine

15.10 50m vabaltujumise autasustamine

15.50 200m vabalt (Eesti meistrivõistluste arvestus)

16.45 100m vabalt autasustamine

17.10 450m vabalt

18.20 200m and 450m vabalt autasustamine

Eesti meistrivõistlused toimuvad 27. veebruaril Pirita sadama ja Kalevi Jahtklubi sadama akvatooriumis, Regati pst. 1, Tallinn.

Lisainfo: http://piritaopen.blogspot.com.ee/

Staierdistantside Eesti meistrid on Markvardt ja Zirk

Staierdistantside Eesti meistrid on Markvardt ja Zirk

Täna, 20. veebruaril selgitati Sillamäel välja Eesti lühiraja meistrid staierdistantsidel. Meeste 1500m vabaltujumises ei olnud oodatult täna Kregor Zirkile konkurentsi. Zirk tõi ajaga 15.48,17 koju lubatud esikoha. Silver Heinale hõbemedal ajaga 16.22,01. Pronksmedali sai kaela Pjotr Tonkovits, kes läbis distantsi ajaga 16.34,31.

Naiste 800m vabaltujumises võttis Kätlin Sepa ees meistritiitli Margaret Markvardt, kes alistas distantsi ajaga 9.01,61. Kätlin Sepp võitis hõbemedali ajaga 9.08,59; pronksmedali viis koju rinnuliujuja Maria Romanjuk, kes jõudis finišisse ajaga 9.21,30.

Kehtiv Eesti lühiraja rekord meeste 1500m vabaltujumises on 15.33,56 ja kuulub Kregor Zirki nimele. Naiste 800m vabaltujumise Eesti rekord 8.43,45 pärineb 2005. aastast ja kuulub Jelena Petrova nimele.

Vanuseklasside esikohad
Naised
1998 ja vanemad – Kätlin Sepp (9.08,59)
Juuniorid – Margaret Markvardt (9.01,61)
Noored – Kertu Kaare (9.26,89)

Mehed
1997 ja vanemad – Silver Hein (16.22,01)
Juuniorid – Kregor Zirk (15.48,17)
Noored – Janter Suun (17.07,83)

Tulemused: http://swimming.ee/live/emv_staier_2016/index.html

Esmakordselt Eestis: lapsevanematest saavad ujumise juhendajad

Esmakordselt Eestis: lapsevanematest saavad ujumise juhendajad

20. veebruaril toimub Eestis esmakordselt koolitus, mille raames on lapsevanematel võimalus omandada algteadmised sellest, kuidas oma last veega harjutada ja ujuma õpetada. Eesti Ujumisliidu ja Koja Koolituste läbiviidav koolitus põhineb rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikal ja raamatul „Õpime ujuma“, mille järgi õpetamine annab lapsele hea aluse ujumisoskuse omandamiseks.  

Lastevanemate koolitus on jätk Eesti Ujumisliidu ja Päästeameti poolt ellu kutsutud kehalise kasvatuse õpetajate koolitustesarjale “Õpime ujuma”, mille raames omandavad õpetajad uudse ja motiveeriva märgiujumise süsteemi. Kui laps omandab teatud oskuse, saab ta selle eest lõbusa märgi ja kõikide märkide olemasolu näitab, et laps tõepoolest on omandanud kõik oskused, mis on  ujumisoskuse eelduseks. Nüüd ellu kutsutud koolitused lapsevanematele põhinevad just sellel samal metoodikal ja raamatul.

Ujumisliidu president Karol Kovaneni sõnul ongi lapsevanemate koolitus loogiline samm üle-eestilise ujumisoskuse parendamiseks. “On teada, et ca pooltel Eesti lastel on ujumisoskus kesine või puudub üldse ja ujumise algõpetuse ebaühtlane tase ei võimalda anda lastele ujumisoskust tagavat ujumisõpetust. Siin ongi lapsevanematel oluline roll, sest just nemad saavad juba enne kooliujumise algust anda aluse selleks, et laps tõepoolest ujuma õpiks. Läbi uute koolituste soovimegi anda lapsevanematele käepäraseid vahendeid oma lastega vees tegelemiseks. “Õpime ujuma” meetod põhineb sellel, et esmalt tuleb laps veega harjutada, teha laps veega sõbraks, mis on eeltöö selleks, et hilisem koolides ja ujumisklubides toimuv ujumisõpetus oleks tõhusam. Kogemus näitab, et kui lapsevanem on enne kooliujumise algust ise oma lapsi õpetanud, tunneb laps end vees turvalisemalt ja saab ka tundides paremini hakkama,” räägib Kovanen.

Koolituse läbiviija ja “Õpime ujuma” sertifitseeritud treener Julia Kurbat kinnitab Kovaneni mõtet. “Koolituse eesmärk on tõepoolest anda lapsevanematele võimalus oskuslikult ja sihipäraselt lapsega vees aega veeta. See tagab selle, et läbi mänguliste tegevuste õpetatakse lapsele ujumisoskust,” räägib Kurbat. Kuid miks on oluline, et lapsevanemad enne kooliujumise algust ise oma lapse õpetamisega tegeleks? “Täna oleme seisus, kus ujumise algõpetuse tase üle Eesti on väga erinev ning paljudes koolides puuduvad võimalused läbi viia piisava mahuga ujumise algõpetust. Samas, kui lapsevanem on enne ujumistundide algust ise oma lapsega tegelenud ja andnud talle need mängulised algteadmised, siis saab laps ujumistunnis paremini hakkama ja ka uuringud on tõestanud, et mida varem lapsed ujuma õppimisega alustavad, seda kiiremini nad selle oskuse omandavad,” selgitab Kurbat.

Läbiviidaval koolitusel õpetatakse lapsevanemat, kuidas aidata oma lapsel kohaneda veega, kuidas vältida veehirmu teket ning tutvustatakse algteadmisi sellest, mida on vaja lapsele vees hakkamasaamise põhioskuste õpetamiseks.

Koolitus toimub 20. veebruaril Kalev Spa Veekeskuses, oodatud on lapsevanemad.  Koolitusel on suur rõhk praktilistel harjutustel ning iga koolituse läbinud lapsevanem saab endale kaasa ka “Õpime ujuma” raamatu.

Lisainfo ja registreerimine: https://www.facebook.com/events/1565724153748873/

Uus ujumisoskuse definitsioon kinnitab Eesti laste ujumisoskuse nõrka taset

Uus ujumisoskuse definitsioon kinnitab Eesti laste ujumisoskuse nõrka taset

2015. aastal Eesti Ujumisliidu, Päästeameti ja Selts Eesti Vetelpääste poolt kogutud andmete põhjal selgus, et Eesti laste ujumisoskus ei ole piisav tagamaks veekogudes ellujäämiseks vajalikke oskusi. Olenemata asjaolust, et ujumise algõpetus on kohustuslik kooliprogrammi osa, püsib uppumissurmade arv Eestis endiselt kõrge.  Viimase 6 aasta jooksul on Siseministeeriumi operatiivinfo kohaselt veeõnnetustes kaotanud oma elu ligi 400 inimest.  

“Osaliselt tulenebki probleem sellest, et meie tänane kooliujumise süsteem tervikuna ei taga seda kõige tähtsamat ehk vees hakkamasaamist. Kui lapseeas jääb ujumisoskus omandamata, siis täiskasvanu eas leiavad tee ujumiskursustele väga vähesed ja nii tekib oht, et ka täiskasvanueas ei osata end õnnetuse korral veest päästa. Täna on kooliujumises õpiväljund ehk mõõdetav tulemus järgnev “Laps peab esimese kooliastme lõpuks suutma vabalt valitud stiilis vees läbida 25 meetrit.” Antud õpiväljund pärineb aga 70. aastatest ning on selge, et suutlikkus läbida 25 meetrit ei taga reaalset vees ellu jäämise oskust,” räägib Eesti Ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link. Nimelt tugineb Link oma väites laste poolt sooritatud ujumisharjutuste tulemustele, mis näitavad selgelt, et isegi üle poolte nendest lastest, kes on kohustuslikud kooliujumise tunnid läbinud, ei ole omandanud neid oskusi, mida minimaalselt on vaja vees ellu jäämiseks.

Ujumisoskus tervikuna tähendab midagi muud kui vaid seda, et inimene on suuteline läbima 25 meetrit. Näiteks, kui inimene kukub paadilt vette, siis on oluline, et tal ei oleks veekartust ja et ta ei kardaks pead vee alla panna. See omakorda väldib paanika teket ja inimene suudab vajadusel ka  vees puhata ja edasi liikuda,” selgitab Link. Just selleks, et mõõta ujumisoskuse taset ja aja jooksul seda ka parendada, on Eesti Ujumisliit koostöös ujumise õpetajate, Päästeameti ja Selts Eesti Vetelpäästega rahvusvahelisele kogemusele ja uuringutele tuginedes välja töötanud uue ujumisoskuse definitsiooni, millega on esmakordselt võimalik mõõta reaalset vees hakkamasaamise taset ja see kõlab järgmiselt: hüppa sügavasse vette, uju 100 m rinnuli asendis, sukeldu, too käega põhjast ese, püsi paigal puhates ja asendeid vahetades 3 minutit, uju seejärel 100 m selili asendis ja välju veest.

“Inimene, kes suudab antud kompleksharjutuse sooritada, saab öelda, et ta tõepoolest oskab ujuda. Ta peab oskama lisaks vee peal edasiliikumisele ka sügavast veest pinnale ujuda ja veepinnal rahulikult hingates puhata. Õnnetuse korral võivad just need oskused su elu päästa. Siis ei ole ju abi vaid sellest, et inimene on suutnud koolis kunagi 25 meetrit läbida,” selgitab Link definitsiooni tagamaad.

“Oluline on kindlasti silmas pidada, et varasemalt ei olegi meil olnud ujumisoskuse definitsiooni kui sellist. Seega, on igal inimesel ujumisoskusest erinev arusaam. Just seetõttu on väga oluline, et nüüd on meil olemas definitsioon, mille abil saame teada, millistele oskustele meil tuleks ujuma õppides keskenduda ning mille abil meist igaüks saab  enda reaalselt vees hakkamasaamise oskust mõõta ” võtab Link jutu kokku.

Eesti laste ujumisoskuse proovile panemiseks  toimusid märts-mai 2015 Eesti Ujumisliidu, Päästeameti ja Selts Eesti Vetelpääste koostöös „Veega sõber“ projekti raames koolides ujumisharjutused, mille käigus oli võimalik koguda andmeid ka laste ujumisoskuse kohta. Eesti erinevastes piirkondades osales ujumisharjutustel 2015. aastal kokku 3910 last vanuses 8-11 ja enamus lapsi olid selleks ajaks läbinud suurema osa  kooliujumise tundidest. “Nende ujumiste käigus jõudsimegi teadmiseni, et 200 m distantsi vabalt valitud viisil suutis läbida alla poolte õpilastest ” sõnab Link.  Eesti laste ujumisoskuse nõrka taset kinnitab ka 2015. aastal läbiviidud Päästeameti veeohutuse kampaania märgatavuse uuring. Nimetatud uuringus küsitleti 7-18 aastaste laste vanemaid ja paluti neilt hinnanguid oma laste ujumisoskusele. Antud uuringu tulemusel selgus, et 62% küsitluses osalenud lastevanematest peavad oma lapse ujumisoskust kehvaks või puudub see täielikult.

Sarnane ujumisoskust mõõtev definitsioon on kasutusel näiteks Islandil ja Rootsis, mis võimaldab esimest korda kõrvutada ka Eesti laste ujumisoskust rahvusvahelisel tasemel. On oluline ka esile tuua, et riikides, kus on ühtne ujumisoskuse definitsioon, on ujumisoskuse tase kõrgem kui neis riikides, kus seda defineeritud ja standardiseeritud ei ole. Seega on kaugem perspektiiv antud definitsioon viia ka riikliku standardi tasemele, et meie lapsed õpiksid ujuma just elutähtsaid elemente kombineerides saades seeläbi vajalikud oskused, et vees hakkama saada.