Valminud on raamat “Eesti meistrivõistlused ujumises 1919-2019”, kust leiab põhjaliku statistika Eesti meistrivõistluste 100 aasta medalivõitjatest ja Eesti ujumisega seotud sündmused nii sõnas kui pildis.
Raamatu esitlus toimub 4. juunil kell 11.00 Audenteses Spordikeskuse suures saalis. Tegemist on avaliku üritusega, kuhu kõik soovijad on väga teretulnud!
Raamatu autoriteks on spordiajaloolane Toivo Viilep ja Eesti Ujumisliidu tehniline sekretär Toomas Kleesment. Autorid rääkisid meile raamatu sünniloost, koostamise protsessist, katsumustest ning neile olulistest Eesti meistrivõistlustest.
Kui kaua raamatu valmimine aega võttis?
Toivo: Mõte avaldada meistrivõistluste protokollid tekkis juba 90-ndate aastate alguses. Olen seda rääkinud ka üldkogul. Aga mõte panna kokku sellise mahuga, kus kajastatud kõik saja aasta jooksul toimunud ujumismeistrivõistluste esikolmiku tulemused, tekkis siis kui kirjutasin ´´Eesti ujumise lugu´´ 2017. aastal, kuna protokollide lisamine sinna oleks viinud raamatu mahu väga suureks. Koos Toomas Kleesmendiga kavandasime raamatu sisu. Viimane aasta kulus andmete kontrollimisele, nimede täpsustamisele ja tabelite koostamisele.
Kuidas raamatu koostamise protsess kulges? Kas oli ka takistusi või kaduma läinud infot, mida nüüd oli raske leida?
Toomas: Raamatu koostamise protsess oli nii põnev, kui ka mingis mõttes väsitav ning aega nõudev. Keeruliseks tegi koostamise puuduvate eesnimede ning sünni- ja surmaaastate välja selgitamine. Samas oli aga huvitav tuhlata mööda kirikuraamatuid neid otsides. Samuti kujunes keeruliseks vajaliku fotomaterjali leidmine. Täiesti uuesti pidi kujundama Spordi- ja Olümpiamuuseumi Eesti ujumisspordi 100. aastapäevaks pühendatud foto- ja infostendid.
Üheks põnevamaks osaks oli tutvumine vanades ajalehtedes Eesti meistrivõistlusi kajastavate artiklite ja kommentaaridega. Osad neist jõudsid ka raamatusse.
Mida põnevat raamatust leiab?
Toivo: Raamatus on kirjas kõigi Eesti ujujate nimed, kes tulnud sajandi jooksul meistrivõistlustel absoluutarvestuses esikolmikusse (nii suvistel, talvistel, lühirajal kui ka avaveel). Esmakordselt on toodud põhjalik statistika medalivõitjatest. Lisaks on raamatus kajastatud sajandi jooksul Eesti ujumisega seotud sündmusi nii sõnas kui pildis.
Milline on Sinu lemmikosa raamatust?
Toomas: Lemmikosaks on raamatus ikka oma tehtu ehk statistilised medalitabelid. Väga huvitav lugemine on aga ka Toivo Viilepi koostatud sajandiring.
Millised Eesti meistrivõistlused Sinu meelest märgilise tähtsusega või väga olulised on olnud (ja miks)?
Toomas: Neid meistrivõistluste protokolle sadu kordi läbi lugedes ja kirjutades, pean tõdema, et nad kõik olid märgilise tähendusega – arvestades võistlustel valitsevaid tingimusi, mõnda ujujate uskumatut ülemvõimu ajastut, uusi huvitavaid tulijaid jne.
Kui jälle lähtuda isiklikust plaanist, siis on nendeks kindlasti 1995. aasta veebruaris toimunud 2. Eesti lühiraja meistrivõistlused.
Selleks ajaks oli kokku tulnud TOP-i Ujumisklubi juurde nn. „vanakeste“ klubi. Sinna kuulusid meie ujumise ajaloo suured tegijad – Aivi Kulla, Argo Tammemäe, Aldo Suurväli, Aarne-Vello Kersa, Kaupo Meier, Mikk Ööbik, Erko Tamuri, Vladas Radvilavičius, Ahto Perling ja täiesti ilma teeneteta mina.
Miks on see isiklikus plaanis märgiline? Nendel meistrivõistlustel õnnestus mul esimest ja paraku ka viimast korda tõusta Eesti meistrvõistlustel pedestaali kõrgeimale astmele ehk saada kaela meistrimedal. See juhtus 4 x 50 meetri vabaujumises… Meie „vanakeste“ suurimaks konkurendiks oli tol korral Eesti ujumist valitsev Kalevi Ujumiskooli meeskond. Võistkondade summeeritud vanusevahe oli 27 (!) aastat meie kahjuks… Mul oli äärmiselt suur au ujuda viimast – „ankrumehe“ vahetust. Ei tea, kas mul oli hirm võistkond teisena finišisse tuua, või pigem meeletu soov võita… Oi kui magus oli see võit!
Toivo:
- 2.-3. august 1919: esimesed meistrivõistlused Pirita jõel.
- 12.-14. juuli 1959: meistrivõistlused esimeses eelsoojendusega välisujulas Järvakandis, mis
olid arvult neljakümnendad. - 22.-24. juuli 1966: meistrivõistlused Sindis, Pärnu jõel, mis jäid viimaseks looduslikus
veekogus. - 21.-24. august 1969: meistrivõistlused viimast korda välistingimustes Järvakandis, mis olid
arvult viiekümnendad. - 17.-20. juuni 1967: meistrivõistlused esmakordselt Kalevi 50-meetrises siseujulas.
- 29.-30. juuni 2002: meistrivõistlused esmakordselt Tartu Aura veekeskuses.
- 10.-12. mai 2019: sajandad meistrivõistlused Aura veekeskuses.
Raamatu hind on 19 eurot ja seda on võimalik osta Eesti Ujumisliidust kontakteerudes Toomasega: tom@swimming.ee
